Vaata, millistes sektorites on palgalõhe suurim

Pea kõigis ELi liikmesriikides oli 2012. aasta seisuga sooline palgalõhe märgatavalt kõrgem finants- ja kindlustussektoris kui ettevõtlussektoris. Kõrgeim palgalõhe finants- ja kindlustussektoris oli Eestis – 44,9%, tihedalt on kannul Tšehhi, kus on lõhe 44,8%.

Ettevõtlussektoris on esikohal taas Eesti – sooline palgalõhe ulatus 28,9%ni. Ka töötlevas tööstuses paiknes siinne palgavahe 32,7% ELis esikohale.

Ehitussektoris oli 12 liikmesriigis naiste palgatase kõrgem kui meeste oma, kuid siingi on esirinnas taas Eesti, kus on palgalõhe 19,5%. Väikseim oli vahe Horvaatias, kus ehitussektoris on naiste palgad 36,9% kõrgemad kui meestel.

Finants- ja ehitussektoris oli väikseim palgalõhe Horvaatias, kus on aga ka kogu ELi kõrgeim palgalõhe avalikus sektoris ja riigikaitses – 47,9%. Eestis oli see vaid 9,8%.

Paljudes ELi riikides oli 2012. aastal privaatsektoris suurem palgalõhe kui erasektoris. Eurostati hinnangul võib see tuleneda asjaolust, et enamikus riikides on avalikus sektoris töötajad kaitstud kollektiivlepingutega, mis stabiliseerivad palga. Teisalt tuvastas uuring vastupidise neljas riigis: Bulgaarias, Lätis, Ungaris ja Rootsis. Hollandis oli palgalõhe avalikus ja erasektoris peaaegu võrdne (vastavalt 17,2% ja 17,4%). Suurim vahe kahe sektori vahel oli Küprosel, kus erinevus oli 24%.

Eurostat kalkuleerib korrigeerimata soolise palgalõhe välja sissetulekute struktuuri uuringu (Structure of earnings survey) põhjal. Uuring viiakse läbi iga nelja aasta tagant. Viimased aastad, mil uuring toimus, olid 2002, 2006 ja 2010.

Kuigi korrigeerimata soolise palgalõhe suurus annab aimu, millises olukorras on naised tööturul, tuleks Eurostati hinnangul arvestada ka teisi tööturu näitajaid, et saada tervikpilt põhjustest, mis tekitavad konkreetses liikmesriigis palgalõhet.