Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Harju Elektri kasum tegi mullu hüppe

    Harju Elektri puhaskasum kasvas IV kvartalis aasta varasemaga võrreldes 56% ja aastakasum 43,6%.

    Aruandekvartali konsolideeritud müügitulu oli 12,3 miljonit eurot, mis oli 2,2% väiksem võrreldava perioodi näitajast, teatas ettevõte.
    Neljanda kvartali ärikasum oli 214 tuhat eurot, kasvades 28,1%. Aruandekvartalis teeniti puhaskasumit 298 000 eurot, mis oli 56% enam kui võrreldaval perioodil.
    Kontserni 12 kuu müügitulu oli 48,3 miljonit eurot, olles 8,5% väiksem võrreldava perioodi näitajast, aruandeaasta ärikasum kahanes 11,5% 1,74 miljoni euroni ja puhaskasum kasvas 43,6% 5,17 miljoni euroni.
    Konsolideeritud müügitulu kahanemise tingis tootmise segmendi, mis annab ligi 90% müügitulust, tellimuste ja müügimahtude vähenemine käesoleval aastal. Ligikaudu 83% kontserni müügitulust moodustas elektriseadmete müük. Aruandeaastal oli elektriseadmete tootmis- ja müügimaht 40,0 miljonit eurot, mis oli  4,1 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal. Suurimad tagasiminekud elektriseadmete tootmismahtudes olid Soome (-2,2 miljonit eurot) ja Leedu (-1,2 miljonit eurot) segmentides.
    Turgudest domineerisid jätkuvalt kontserni ettevõtete koduturud. Eksportturud kaotasid veidi oma osakaalu ning nende  edasine areng sõltub suuresti meie peamiste väliste sihtriikide võtmeklientide aktiivsusest. 2013. aastal jõudsid lõpule ühekordsed projektid Belgias, Malaisias, Valgevenes ja Šveitsis, samas käivitusid uued projektid USAs. Kasvanud on tarned Norrasse ja Venemaale, mis on viimastel aastatel muutunud Kontserni sihtturgudeks.
    63% kontserni toodetest ja teenustest realiseeriti Eestist väljapoole (2012: 66%) ning 93% müügituludest saadi kontserni ettevõtete koduturgudelt (Eesti, Soome, Leedu, Rootsi).
    Äritegevuse kulud kahanesid aruandekvartalis 2,5% 12,1 miljoni euroni, sh müüdud toodete ja teenuste kulud 4,5% 10,2 miljoni euroni. Aruandekvartalis kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ning hinnati alla varasid kokku 155 tuhande euro väärtuses. Aasta kokkuvõttes jäid püsikulud võrreldava perioodi tasemele;  müüdud toodete ja teenuste kulud vähenesid 4,3 miljoni euro ehk kümnendiku võrra ja äritegevuse kulud kokku 8,5% 46,5 miljoni euroni.
    Aruandeperioodi lõpu seisuga töötas kontsernis 451 inimest, mis oli 27 töötajat vähem kui aasta tagasi. 2013. aasta IV  kvartalis töötas kontsernis keskmiselt 436 inimest, mis oli keskmiselt 21 töötajat vähem kui võrreldaval perioodil. Kaheteistkümne kuu keskmine töötajate arv kasvas võrreldava perioodi suhtes 3 töötaja võrra 455 töötajani. Tööjõukulud kahanesid aruandekvartalis 1,6% 2,9 miljoni euroni, aastaga 4,3% 11,4 miljoni euroni. Aruandekvartalis maksti töötajatele palkade ja tasudena välja 2 247 (2012 IV  kv: 2 314) tuhat eurot ning 12 kuuga 8 645 (2012: 9 139) tuhat eurot. Keskmine töötasu kuus kontserni töötaja kohta oli 1 584 (2012: 1 684) eurot.
    Kontserni varade maht kasvas 12 kuuga 11,5 miljoni euro võrra 71,1 miljoni euroni. Valdava osa kasvust moodustas pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse kasv. PKC Group Oyj aktsia turuhind tõusis aruandekvartaliga 0,24 (2012 IV kv: 1,40) euro võrra ning viimasel kauplemispäeval maksis aktsia Helsingi börsil 24,19 eurot, aasta tagasi 15,43 eurot. Aasta algusega võrreldes kasvas aktsia turuhind 8,76 (2012: 4,00) eurot. Aktsiate ümberhindluse kasumi 11,7 (2012: 5,5) miljoni euro võrra kasvas finantsvarade maksumus ja ka ümberhindluse reserv omakapitalis.
    Kontsern investeeris 12 kuuga põhivarasse kokku 2,32 (2012: 0,84) miljonit eurot. Bilansipäeva 31.12.2013 seisuga moodustasid põhivarad 77,6%  (31.12.2012: 72,4%) varade maksumusest.
    Raha ja rahaekvivalendid kasvasid 12 kuuga 0,76 miljoni euro võrra 4,10 miljoni euroni, võrreldaval perioodil kasvasid 2,5 miljoni euro võrra 3,35 miljoni euroni.
    Seisuga 31.12.2013 oli ASil Harju Elekter 1 500 eraisikust ja institutsionaalset aktsionäri. ASi Harju Elekter suurim aktsionär on kohalikul kapitalil baseeruv AS Harju KEK, kellele kuulub 32,0% firma aktsiakapitalist.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.