Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Anname preemiat tubli tervise eest

03. märts 2014, 00:00

Et motiveerida Eesti inimesi nii tervislike eluviiside järgimise kui ka maksude maksmise osas, tuleks neid tubli tervisekäitumise eest premeerida. Tervisepräänik võiks olla seotud sotsiaalmaksu selle osaga, mida inimene tervem olles ei kuluta.

Kui inimesed tunnetaksid selgelt, et nende tervisekäitumine midagi mõjutab, viiks see paremate tulemusteni, kui tervislike eluviiside edendamine loosungitega. Ühtlasi aitab tervisekäitumise sidumine sotsiaalmaksuga kaasa paremale maksukäitumisele. Ettevõtjad saavad sotsiaalmaksu olemasolust juba praegu rohkem kui valusalt ­aimu. Samas palgatöötajad enamasti ei adugi sotsiaalmaksu ega selle vajadust, sest raamatupidajad on selle nende eest maksuametile ära saatnud.

Kui ma olen terve ja tubli, hoolitsen oma keha ja vaimu eest ja teen (tervise)sporti, siis saan arstilt kiita ning oma nina haiglajärjekordades ei näita. Seda viimast just hea tervise, mitte tervise minnalaskmise pärast. Miks mitte mind siis premeerida sellest sotsiaalmaksu osast, mida ma ju tõesti ei kuluta? Seda enam, et hea tervisekäitumise tõttu on kulud minu ravile ka tulevikus suure tõenäosusega väiksemad.

Premeerimiseks on eri variante. Näiteks motiveeriks paljusid kindlasti teadmine, et tubliduse eest saaks hüvesid ajal, kui ise ollakse vanadusest juba nõrgemad. Seejuures võidaksid inimesed ja riik topelt – riigil kuluks vähem ravikindlustusele nüüd ja hiljem, samas kui inimesed elaksid tervislikumalt ja tervemalt, teades, et tulevikus oleks on neil garanteeritud riigipoolne suurem toetus proteesidele või siis koht pensionäride võimlemisgrupis.

Kui veksleid tulevikuks ei soovita välja käia, võiksid maksumaksjad kasutamata jäänud summa otstarbes ehk ise kaasa rääkida. Annetada mingi protsendi enneaegsete laste, vähihaigete või liikumispuudega inimeste toetuseks. Või hoopis põnevate tervislike toidunädalate korraldamiseks koolides, mis friikartuli asemel hoopis huvi peedi, maguskartuli või maapirni vastu tekitaks.

Isegi kui see protsent, millega ma ennast või teisi premeerida võin, on väike, näen ma selles motivatsiooni ja võitu. Seejuures võiks see summa ju vastavalt tervisenäitajate paranemisele ka kasvada. See oleks nii ka indikaatoriks rahva tervisele: mida suurem summa, seda parem tervis ja seda rohkem valikuid.

Lihtne e-lahendus. Nende valikute tegemiseks lahenduse loomine poleks ju Eesti e-riigis keerukas ning tooks riigi inimesele taas sammu võrra lähemale.

Seejuures võiks kõrval välja tuua ka erinevate ravikulude hinnad. Nii näeksid ka sotsiaalmaksu suuruse üle kurtvad inimesed, mis iga raviliigutus tegelikult maksab. Lihtsa, kasutajasõbraliku ja visuaalselt huvi tekitava nutika e-lahenduse saaks ühtlasi teistesse vananevatesse ühiskondadesse maha müüa.

Toetan igati, et meie tervisesüsteem on ehitatud üles solidaarsusprintsiibile. Allergiad, erinevad toidutalumatused ega ka raskemad haigused ei ole sageli enda teha. Samas on liiga palju neid inimesi, kahjuks eriti just mehi, kes tervise peale ei mõtle ja nii kogu solidaarsussüsteemi peale vilistavad. Kui neile piits ei aita, siis anname parem prääniku – las igaüks rõõmustab ja isegi uhkustab, kui palju tervis talle ja teistele kasu tõi!

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2014, 17:40
Otsi:

Ava täpsem otsing