Avame Eesti tööjõuturu päriselt – internetis

Selle ettepaneku lihtsamat varianti kaalusin, kui plaanisin oma veebipõhise toidufirma laiendamist Soome turule. Selle asemel, et palgata kallist Soome tööjõudu ja tootmisvahendeid, teinuks me toidu valmis Tallinnas, pannud selle vaakumpakendis öise laeva peale (kahjuks laev enam öösiti ei sõida) ja andnuks hommikul Helsingis värske toidu Soome firmadele üle. Transpordi peale vähe kulutades teeninuksin ikkagi raha Eesti tööjõule kõrgemat palka makstes.

E-platvorm. Kui Eesti valitsus tuleks asjaga kaasa, võiks valmis ehitada reaalse e-riigi. See ei koosneks vaid valitsuse e-lahendustest, vaid paneks liikvele kogu Eesti tööjõu sellise platvormi loomise kaudu, millega saab sisse osta kõrgepalgalist tööjõudu teistest maadest nii, et uued töötajad ei pea kodust lahkuma. See ei tähenda mitte ainult IT-d, vaid ka tõlketeenuseid, õpetamist, graafilist disaini jpt võimaluste loomist. Online-keskkond lihtsustaks kvalifitseeritud Eesti tööjõu palkamist nii välis- kui ka Eesti firmadel: kasutades Skype’i suhtluskeskkonnana ja hindamissüsteemi, milles kajastuvad töötajate oskused ja käsilolevate projektide ajakava, võiksid välismaised ettevõtted säästa värbamiskuludelt oma riigis ja töötada Eesti arendajate, koolitajate ja programmeerijatega väiksemate kuludega.

Ela Eestis, tööta kus iganes. See võiks ka veenda inimesi, et nad ei pea tingimata kolima Suurbritanniasse või Ühendriikidesse selleks, et leida hästi tasustatud tööd – selle asemel võiksid nad töötada nendesamade briti või USA ettevõtete jaoks, elades näiteks väiksemate elamiskuludega Eestis. Valitsus võiks julgustada kõrgemapalgaliste palkamist, määratledes kuupalga kõrgeima maksumäära ja lubades sellest määrast kõrgemale jääval summal jääda maksuvabaks. Juba toimiva ID-kaardi kasutamine ­aitaks vältida tulumaksupettusi ja tooks Eestisse välisinvesteeringuid.