Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eripensioni määramise otsus peab olema personaalne

03. märts 2014, 00:00

Riigikontrolli soovitust kaotada eripensionid tasub kaaluda, sest nende peale kuluv summa koormab maksumaksjat iga aastaga aina rohkem – seda olukorras, kus fikseeritud sotsiaalkulutuste osa riigieelarves ulatub juba praegu kolmveerandini ja on lähiaastatel suurenemas.

Äripäeva hinnangul on mõistlik anda eripensioni maksmise üle otsustamine konkreetse valdkonna asutuse juhile, kes peaks eripensioni määramisel lähtuma konkreetse isiku tööajal antud panusest ja asutuse eelarvelisest võimalusest pikaajalises perspektiivis.

Kaduma peaks praegune põhimõte jagada eripensione ametikohtade järgi, jättes pealegi arvestamata teenistuses oldud aja. Praeguse korra järgi saavad ühesugust eripensioni näiteks 20 ja 40 aastat töötanud politseiametnik. Eripensioni ei peaks ka käsitlema kompensatsioonina mõne sektori suhteliselt madala palga eest – politseinikud on taas sobiv näide.

Eripension erijuhuks. Samas ei välista toimetus eripensioni kui nähtuse vajalikkust üleüldse. Näiteks kaitseväe juhtkonnale võiks – vähemasti üleminekuetapis – jääda võimalus osale pikka aega teeninud kaitseväelastele eripensioni määrata, samamoodi politseiametis. Kuid iga konkreetne otsus peab olema põhjendatud ning põhjendused sellised, et neid saab avalikus ruumis kaitsta. Ametikoht üksi ei peaks eripensioni tagama, küll aga võiks seda määrata erandkorras. Ka eripensioni taotleja ise peaks põhjendama, miks talle see määrata tuleks.

Praegu lisandub kaitseväelaste ja politseiametnike eripensioni õigusega inimesi igal aastal, kuid suund tuleks selgelt võtta selle hulga vähendamisele. Automaatselt ei peaks eripensioni saama mitte keegi. Kui iga avaliku sektori asutuse juht suhtuks eripensioni määramisse nagu erasektori ettevõtte juht, jälgides rangelt oma eelarvet pikaajalises perspektiivis, oleksid selle määramise otsused ka paremini põhjendatud.

Eripensionite kogusumma, mis ulatus 2012. aastal üle 20 miljoni euro, tähendab eripensioni saajate suurenemise hulga tõttu pensionieraldistega seotud tulevikku suunatud rahalisi kulutusi kaitseministeeriumi haldusalas 208 miljoni ja siseministeeriumil 560 miljoni euro ulatuses tänavu 1. jaanuari seisuga.

Reformid on jäänud poolele teele. Ehkki sotsiaalminister Taavi Rõivas möönab riigikontrolli ettepaneku mõistlikkust, ei kiirusta ta välja ütlema ühtegi praeguse korra muutmise tähtaega.

Kuna seadus näeb ette valitsuse kohustuse analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlikkusele alles 2019. aastaks, ei näi valitsuse poolel leiduvat ülearu palju head tahet tegeleda ei pensionisüsteemiga laiemalt ega eripensionite kaotamise reformiga kitsamalt.

Kuigi praegu ei saa eripensioni enam riigikontrolör, riigikontrolli ametnikud, õiguskantsler, kohtunikud ja parlamendi liikmed, on reform jäänud poolele teele. 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja järgi nähakse avaliku sektori töötajatele ette kokku 33,7 miljoni euro ulatuses sotsiaaltoetusi. Nn vanade riigikogu liikmete pensionite peale kulub tänavu üle viie miljoni euro.

Kui 1990. aastatel oli eripension õigustatud argumendiga, et avalikku sektorisse on iga hinna eest vaja saada kompetentseid inimesi, siis praegu ei ole nn riigileib nii peenike, et seda peaks hüvitama eripensioniga. Aeg on saata eripensionid tasapisi ajalukku, kus on nende õige koht.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2014, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing