Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteriühistud piirkonna eesotsa
Muudame poolsunduslikud korteriühistud ühistuteks, kus elatakse ühes majas koos võimalikult hästi. Koos naaberühistutega saab nõnda paremaks luua kogu piirkonna.
Elan Uues Maailmas ning meie tänavas asub vähemasti paarkümmend korteriühistut (KÜ). Praegu hoolitseb KÜ prügiveolepingu ja koristaja tasu eest, maksab laenu ja plaanib uniselt, millal torustik, juhtmestik või katusetalad välja vahetada. See on lihtsalt üks (pool)kohustuslik rahvaühendus, mis põhineb printsiibil, et meil on samas majas korteriomand.
Miks aga mõelda korteriühistust kui hädapärasest liidust? Selle asemel tuleks panna need kõigiti elanike huve esindama, elutingimusi parendama ning maja väärtust kasvatama.
Kui KÜ ostab ära majas tühjaks jäänud korterid ning üürib neid välja või müüb edasi, saame ise naabreid valida või ühistu ühiskulusid ohjata. Ühel hetkel on ühte korterisse võib-olla vaja hoopis ühist kodukontorit-raamatukogu või pesukööki-sauna. Või lastehoidu, kus üks naabritest saab majalapsi hoida mõnel õhtul, et vanemad saaksid väljas käia.
Rohkem koostööd. Oma majast kaugemale vaadates teeb meie ühistu juttu naabermaja ja üle hoovi asuva ja siis veel selle koleda rohelise traataiaga ühistuga, et mõtelda välja, mis võiks meie ühises sisehoovis toimuda. Istume ülehoovi-ühistutega kokku ja hakkame klapitama, taotlema, kaevama, kirjutama, sebima, et anda hoovipargile veel rohkem funktsioone, mis elu huvitavamaks teevad. Koos saame võidelda ka mõne tumeda jõuga, et ära hoida mitmekorruselise JOKK-arhitektuuri rajamist meie magamistubade akende vastu.
Piirkond paremaks. Igal ülehoovi ühistul on omakorda ületänava ühistu. Järgmisena paneme ka nendega pead kokku ning peame aru tänava seisukorra, muru ja tänavaäärse poe tuleviku üle. Nii saame küllap parkimiskorda ja sõidukiirust timmida ja muidki reegleid kehtestada. Iga autotee ei pea nii lai olema, et olematu kõnnitee keskelt tänavavalgustuspostid kasvavad. Kui paarkümmend KÜd kokku saame, võib juba piirkonna õueala küsimuse linna tasandil korda saada.
Kõigele sellele omamaja-ülehoovi-ületänava korteriühistulisusele pakub aga katust näiteks üks naabruskonna selts, kus korteriühistute rahvas käib pärast seda, kui oma tasandi nõu on koos. Ikka selleks, et kogu piirkonnas paremat eluruumi luua.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.