Ukrainas on ohus Euroopa julgeolek

03. märts 2014, 00:00

Ukraina on katastroofi äärel, ütles eile riigi ajutise valitsuse peaminister Arseni Jatsenjuk, süüdistades Venemaa presidenti Vladimir Putinit, et kaks sõbralikku naaberriiki on jõudnud sõja künnisele. Vastuseks Venemaa parlamendi ülemkoja laupäeval tehtud otsusele anda Putinile luba kasutada Venemaa sõjaväge Ukraina territooriumil viis Ukraina oma sõjaväe täielikku lahinguvalmidusse ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni.

“Kui president Putin tahab olla president, kes vallandab kahe sõbraliku naaberriigi vahel sõja, on ta peaaegu selle eesmärgi täitnud,” ütles Jatsenjuk agentuuri Bloomberg vahendusel. “Me oleme katastroofi äärel.”

Sissetung tähendab sõda. Jatsenjuk ütles, et ­Vene vägede sisenemine Ukraina territooriumile tähendab sõda ja Ukraina on valmis oma suveräänsust kaitsma.

Viimastel päevadel on relvastatud üksused, kes arvatakse olevat Venemaa sõdurid, haaranud Krimmis kontrolli. Ukraina peaminister kutsus rahvusvahelist üldsust Putinit peatama ja survestama teda vägesid Krimmist välja viima.

Mitmed lääne liidrid mõistsid nädalavahetusel sõjalise jõu kasutamise Ukrainas teravalt hukka ja  kutsusid Venemaad olukorda rahumeelselt lahendama. Veel pole hilja, ütles eile Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier.

USA presidendil Barack Obamal oli Putiniga laupäeval pooleteise tunni pikkune telefonivestlus, kus ta ütles, et Venemaa on väga selgelt rikkunud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, rikkudes rahvusvahelisi lepinguid.

Putin vastas, et kui vägivald Ukrainas jätkub, jätab Venemaa omale õiguse kaitsta seal oma huvisid ja venekeelset elanikkonda. Seega ei pruugi sõjalise jõu kasutamine piirduda Krimmiga.

Gazprom tuletas nädalavahetusel pankroti ­äärel Ukrainale meelde, et gaasi odavama hinna tagab vaid korralik arvete maksmine. Ukraina gaasi­võlg küünib 1,5 miljardile dollarile.

Täna tulevad Brüsselis kokku Euroopa Liidu välisministrid, et arutada Ukraina sündmustele ühist vastust. Eile kutsus NATO peasekretär ­Anders Fogh Rasmussen kokku Põhja-Atlandi Nõukogu ja ­NATO-Ukraina komisjoni ja hoiatas, et Venemaa tegevus Ukrainas ohustab rahu ja julgeolekut kogu Euroopas.

USA välisministri John Kerry sõnul on USA valmis kaaluma vara külmutamist, viisakeeldu ja kaubanduspiiranguid, kui Venemaa ei loobu sõjalisest sisse­tungist. Venemaa ei pruugi sellisel juhul sobida ka arenenud riike ühendava G8 grupi liikmeks.

Esimese sammuna peatas USA ettevalmistused juunis Sotšis G8 tippkohtumisel osalemiseks. Sama tegid Kanada, Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Putin ei taha Ukrainat kaotada. USA riikliku julgeoleku nõukogu endine ohvitser Eugene Rumer kirjutas nädalavahetusel ajalehes Financial Times, et Putin ei taha Ukrainat 2004. aasta oranži revolutsiooni järel uuesti kaotada. Eriti kui Ukraina on üks Putini välispoliitika nurgakive. Lõhestatud ja ebastabiilne Ukraina võib olla Putini rehkenduses parem kui iseseisev reformikursile pööranud Ukraina.

Lääne ähvardusi on Venemaa ennegi kuulnud, viimati Gruusia sõja ajal. Aasta hiljem, 2009. aasta juulis, kuulutasid USA ja Venemaa president Moskvas juba suhetes uut algust. Ka majanduslikud sanktsioonid ei pruugi mõjusad olla.

Suurim risk Venemaa jaoks on Rumeri hinnangul sõjaline risk, et Moskva ei suuda lõpuks kriisiolukorrast enam välja tulla, kui Ukrainas puhkevad tõelised lahingud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. March 2014, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing