Edukas Eesti peab pakkuma ka odavat tööjõudu

Ülistades Eestis IT-sektorit kui kallite töökohtade loojat, unustatakse ära tööstussektori laiem mõju riigi heaolule. Väga edukates IT-ettevõtetes võib küll hulk inimesi teenida kopsaka summa, kuid selle mõju riigi rahakotile on väike. Samas palkavad tööstusettevõtted lisaks tuhandetele lihttöölistele sadu insenere ning kümneid väga kõrgelt makstud juhte.

Jutt odavate töökohtade kaotamisest Eestis kõlab seetõttu soovina eemaldada ketist üks lüli, lootuses, et kett muutub nii tugevamaks. Tegelikult tekib siis ketti hoopis auk. Teekonnal eduni ei saa lõigata, valides mingi näilise otsetee.

Tagasipöördumine Aasiast. Kui USA ja Lääne-Euroopa suurkontsernid viisid globaliseerumise tuules esmalt oma tootmisüksused Aasiasse ning hiljem ka teadus-arendusüksused sinna kolisid, siis viimasel ajal täheldatakse suundumust, et nii teadus-arendustegevus kui ka tootmine tuuakse “koju” tagasi. Seega, kui Eesti suudab siia tuua ja siin hoida rahvusvahelisi tootmisüksusi, avatakse nende juures ka teadus- ja arenduskeskusi, mis vajavad arvukalt kõrgel tasemel spetsialiste.

Eestis on tänapäevane tööstus võrdlemisi noor, kuid see on arenenud erakordselt kiiresti ja hästi. 20 aastaga on loodud vajalik infrastruktuur ning kaasaegsetes tööstusettevõtetes töötamisega on harjutud. Seesama rahvusvaheline tööstus, mis “kasutab ära odavat tööjõudu”, on ühtlasi koolitanud Eestis rahvusvaheliseks äriks võimekaid inimesi rohkem kui kogu meie haridussüsteem. MBA diplomiga koolipingist tulnu jääb tööstusettevõttes spetsialisti tasemelt kasvanud juhile tõenäoliselt kõvasti alla. Teatud osa suurtootmises karastunud võimekatest juhtidest asuvad kohalikke väiksemaid ettevõtteid arendama. Väiksemad tootjad saavad aga suurtest kasu ka muul moel. Näiteks kasvasid Soomes 1990. aastatel paljud väikesed tööstusettevõtted arvestatavateks rahvusvahelisteks tegijateks koos globaalse partnerettevõttega. Praegu on Eesti firmadel samad võimalused.

Asendamatu roll. Lihttöölisi vajavate suurettevõtete roll n-ö majanduse ökosüsteemis on asendamatu. Tööstusettevõtted annavad tööd siinsetele konsultantidele, tööliste transport moodustab suure osa mõne bussifirma käibest jne.

Rääkides odavate töökohtade vajalikkusest, ei ole vähetähtis tõsiasi, et kõik ei sobi tippspetsialistiks – alati jääb inimesi, kellele sobib lihtsam töö. Muidugi võiks ka lihttöö eest saadav tasu suureneda. Et suurem palk välja teenida, peavad ettevõtted arendama oma tooteid ja teenuseid, sest suurem väärtus tarbija jaoks võimaldab tõsta hindu.