Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti saatkond Ukrainas: parem karta hullemat
Kuigi Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtete seas otsest paanikat ei ole, tasub olla valmis kõige hullemaks, leidis Roman Vinartšuk Eesti suursaatkonnast Kiievis.
„Arengud muutuvad sisuliselt iga minut, tegemist on ju sõjaga. Parem olla valmis hullemaks, kui lohutada ennast mingite ideedega, mis ei teostu,“ ütles saatkonna lauaülem majandusküsimustes Roman Vinartšuk.
Ta märkis, et viimastel kuudel ei ole ta Eesti ettevõtjate seas otseseid probleeme täheldanud, ettevõtjaid ei ole saatkonnaga ühendust võtnud ja paanikat ei paista olevat.
„Eks nad on harjunud, sest Ukrainas tuleb alati olla murelik, ka parematel aegadel. Eelmised 2-3 aastat olid siin üsna rasked, ärikliima läks nii hulluks, et mingi osa ettevõtjatest ja ettevõtetest lahkus üldse Ukrainast ja tõmbas tegevuse üsna madalale. Jäänud on ainult suuremad, kes on siin suurte investeeringutega sees, näiteks Hillar Teder, Tõnis Palts, BLRT,“ rääkis Vinartšuk.
Tema sõnul on lisaks poliitilistele probleemide Ukrainas ka see häda, et riigikassa on täiesti tühi, mis mõjutab makromajandust – ilma abita ei suuda ettevõtjad edasi minna.
Mis saab edasi? Vinartšuk ei usu, et isegi kui olukord läheb hullemaks, hakkaksid ettevõtjad sealt massiliselt lahkuma, sest Eesti ettevõtete huvi Ukraina suhtes on jätkuvalt kõrge.
„See on täpselt nii, et kes suudab, kes on endale mingid eesmärgid püstitanud, kes usub, et saab hakkama, see saabki hakkama. Kes ei saa, see lahkub. Ukraina on ka suur, neid võimalus on igal pool, ei ole ainult Kiiev kui pealinn või Krimm kui poolsaar. Isegi kui asjad lähevad veel hullemaks – tõenäoliselt lähevad – ma ei arva, et kõik lahkuvad kohe ja panevad poekese kinni,“ kõneles ta.
Ta lisas, et praegu on ebaselgus – ühelt poolt massilist jooksu ei ole, teiselt poolt peavad ettevõtted igasuguseid riske hindama.
„Vaatame,“ oli Vinartšuki viimane sõna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.