Logistika. Veosekindlustus seisab kaubaomanike huvide eest

RSA Balti riikide riskijuht Ilmar Vissak rääkis Äripäeva teemaveebi logistikauudised.ee transpordikindlustuse konverentsil, et veosekindlustusest huvitatud jagunevad kolmeks: kauba omanikud, kauba transpordi organiseerijad ehk ekspedeerijad ja kauba tegelikud käsitlejad ehk vedajad, stividorid ja ladustajad.

Veose transportimisel on vajalik veosekindlustus ja ladustamise puhul varakindlustus. Olemas on ka kombineeritud kindlustuskaitse, mis pole Eestis levinud. Transpordiettevõtte jaoks on valikus ekspedeerija, vedaja, laopidaja, stividori ja laevaomanike vastutuskindlustus.

Katab vaid kaubale tekitatud kahju. Veosekindlustuse puhul on kindlustusobjektiks veos ise ehk kaup, mida transporditakse veovahendiga punktist A punkti B, selgitas Vissak. Kindlustussumma määratakse veose väärtuse järgi lähtekohas. Kindlustuse alus on ostuhind, millele saab lisada muid veoga seotud kulusid ja oodatavat kasumit.

Veosekindlustus on tavaliselt kõikide riskide kindlustus ehk katab kõik transpordil juhtunud ootamatud ja ettenägematud kahjud. Tähtis on aga tähele panna, et see katab ainult kauba füüsilisest kadumisest või  kahjustumisest  tekkivaid kahjusid, mitte aga muid ettevõttele tekkivaid kulusid, mis kauba kahjuga kaasnevad (nt turuosa kaotus, leppetrahvid).

Vissak märkis, et vahel tahavad firmad ka veovahendi ehk näiteks oma uue veoauto ära kindlustada, aga see pole siiski kindlustusobjekt. “Kaup peab liikuma punktist A punkti B, see tähendab, et kindlustusobjektiks ei ole kaup, mida ei transpordita,” selgitas ta. “Küll on aga teatud piirangutega kindlustatud tavapärased vaheladustamised ja mõnikord ka veoeelne või -järgne ladustamine,” lausus Vissak.

Veosekindlustus on vajalik ka kauba ostjale või müüjale. Vajadus tuleneb müügilepingu tarnetingimusest, kus määratletakse, kes ja mis hetkeni kauba kahjustumise või kadumise riski kannab. “Võib osta nii, et ostjana vastutad kogu transpordiprotsessi eest, või kannab riski kauba müüja, tegu võib olla ka mingi vahepealse versiooniga,” ütles Vissak.

Kindlustada saab Vissaku sõnul ka siis, kui ostu ega müüki ei toimu, näiteks kui on vaja vedada oma kaupa messidele ja näitustele.

Peale selle kasutavad kindlustamisvõimalusi need, kes müügitehingut rahastavad. “Kuna Aasia ja ­Euroopa vahelises kaubavahetuses liigub kaup kaua – minimaalselt poolteist kuud –, ent pangad annavad raha müüjale kohe kätte, kuigi ostja maksab alles siis, kui kaup kohal, on vahepealne periood panga jaoks risk,” selgitas Vissak.

Kaubaomanike huvide eest. Veosekindlustus ­aitab Vissaku hinnangul vältida olukordi, kus kantakse kahju põhjusel, et vedaja pole kohustatud kahju hüvitama või tema vastutus on piiratud. Kui vedaja või ekspedeerija vastutuskindlustus kaitseb transpordifirma huve, siis veosekindlustus seisab kaubaomanike huvide eest.

Vissak rääkis, et põhjus, miks vahel kindlustatakse vähem riske kui vaja, on see, et kaubaomanik tahab kauba eest vähem maksta, valides endale kitsama kindlustuskaitse.

Teine aspekt on aga see, et kindlustusselts ei pruugi kõiki veoseid kogu riski kaitsel katta, on teatud kaubad, mille puhul seda ei juleta teha.

Ergo mere- ja tehniliste riskide kindlustuse grupi­juht Vadim Paltmann rääkis konverentsil, et kui vaadata viimast nelja aastat ja veose-, auto­vedaja ning ekspedeerija vastutuse kindlustuses, sõlmitakse ühes tööpäevas keskmiselt 5,5 lepingut ja tegu on ühe kahjuga.

Rohkem kui kümnendiku kahjudest põhjustab vesi. Paltmanni sõnul on Ergos kahjudest 12% puhul tegu veosekindlustusega, 46% autovedaja vastutuse kindlustusega ja 57% ekspedeerija vastutuse kindlustusega.

Märkimisväärne 11% veosekindlustuse hüvitistest läheb veekahjudele. “Kui muidu veosekindlustuses üldiselt ei hüvitata vihmaveest tekkinud kahju, sest veose kindlustuse üks eeldusi on, et veo saatja on valinud kaubale õige pakendi ja sobiva transpordivahendi, siis viimase aja trend on, et klient ei karistata kahjude eest, mis ei sõltu temast,” selgitas Paltmann.

Ta märkis, et autovedaja vastutus kindlustuses hüvitatakse. “Näiteks kui sõidetakse katkise tendiga ja vihm tuleb seepärast sisse, siis veose kindlustaja võib kahju välja maksta, kui sõiduk anti ette täislaadungiga ja vedajal polnud võimalik kontrollida, kas tendil oli auk sees või mitte. Sel juhul ei sõltunud kahju temast ja ta vedajana ei vastuta,” lausus Paltmann.

Ehkki laevaõnnetusi juhtub harva, on nende puhul kahjud suured, moodustades kokku 13% kahjudest.

Paltmann rääkis ka, et vahel on hüvitatud juhtumeid, kus autosse, mis ootab Prantsusmaal sadamas, ronivad tenti sisse “jänesed” ehk näiteks Aafrika päritolu inimesed, kes tahavad Inglismaale tööle sõita, kahjustades mitmepäevase elutegevusega  koormat. “Need on sellised asjad, mille peale ei tule,” ütles Paltmann.

 

Mida veose kindlustamisel hinnatakse?

VEOS Millistele ohtudele on veos kõige avatum (vargus, purunevus, riknevus)?

MARSRUUT Lähtekoht, sihtkoht, milliseid regioone läbib, ümberlaadimiste ja vahe­ladustamiste arv ja kohad.

VEOVIIS Millist transpordiliiki kasutatakse, kuidas on veos pakendatud, kas on tegemist konteinertranspordiga, kas on tegemist osakoormaga?

KINDLUSTUSKAITSE Mida laiem kaitse, seda suurem on hüvitise maksmise tõenäosus ja seda kallim on tariif.

NUMBRID Kas kindlustatakse üks konkreetne veos või terve aasta veoste maht? Rahaline käive? Mitu vedu aja­vahemikus toimub? Kui suur on maksimaalne risk? Kui suur on omavastutus?

KLIENT Kas kauba ostja või müüja, kellel on nõudeõigus transpordifirma vastu või tegelik vedaja, kelle vastu regressiõigus puudub? Kahjustatistika ja taust.

MUUD ASJAOLUD Protsesside korraldus, kas on rakendatud kahjuennetusmeetmeid. Aasta­aeg, seadused.

 

Vastutust ei kanna vedaja

Kaubaomanik tellis ekspedeerijalt veo kiirus­kaamerate transpordiks Eestisse. Veos hävis laevas puhkenud tulekahju tõttu.Ekspedeerija ning alltöövõtu korras vedanud ­autovedaja ei ole kohustatud tekkinud kahju hüvitama, kuna nad olid mõistlikult hoolikad veo organiseerimisel ega võinud tulekahju ette näha ja selle tagajärgi ära hoida.Veosekindlustuses on tulerisk kaetud ka kõige kitsama kattega lepingute puhul.

Vedaja vastutus on limiteeritud

Kauba ostja tellis arvutikaupade maanteeveo ­Eestisse. Kauba mahalaadimisel selgus, et osa kaupa on kadunud, kastid olid teekonna jooksul (tõenäoliselt vahelaos) avatud ja osa sülearvuteid oli välja võetud.Ekspedeerija hüvitas kahju, kohaldades autoveol kehtivat piirmäära 8,33 SDR (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik – toim) kauba brutokaalu kohta. Hüvitise suuruseks kujunes 200 eurot. Tegelik kadunud kaupade väärtus arve järgi oli 3500 eurot.Veosekindlustus oleks kauba kahju hüvitanud vastavalt kauba arvele.

Vedaja kindlustaja pole kohustatud kahju hüvitama

Kohalik autodiiler tellis autode veo sadamast diileri autoplatsile. Veok kaotas juhitavuse ja sõitis kraavi ning kõik treileril olnud autod said vähem või rohkem kahjustada. Juhil tuvastati alkoholijoove. Kuigi autovedajal oli sõlmitud vedaja vastutuskindlustus, keeldus kindlustusandja kahju hüvitamast, kuna kindlustusvõtja töötaja põhjustas kahju joobeseisundis.Autodiileril tekkis nõudeõigus vedaja vastu, vedaja ei saa kohaldada ka kaalupiirangut, kuna joobeseisundis kahju tekitamine on käsitletav raske hooletusena, mille puhul piirmäärad ei rakendu.

 

Erandite suhtes tuleb valvas olla

Olavi-Jüri Luik, advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaatVeosekindlustus on Eestis kindlustusala, kus inimesed tunnevad üksteist, see on nii personaalse vastutusega, et probleeme praktiliselt pole. Ent mõne soovituse saab siiski anda. Kindlustus­seltsidel on tüüptingimuses kindlustatud esemetel välistuskataloog, mida üldse ei kindlustata. On ka piirangute kataloog. Näiteks on ühe kindlustusseltsi kataloogis öeldud, et teatud esemed, nagu alkohol, tubakatooted ja kodumasinad, on varguse vastu kindlustatud ainult tingimusel, et transpordivahendi kaubaruum on metallist.Tüüptingimustes on seega ühtedele kaupadele tekitatud varguse riski suhtes erisus. Kui tekib olukord, et olete kindlustanud alkoholi varguse vastu veosekindlustusega ja varastatakse nii, et see ei olnud metallist ruumis, siis formaalselt võib välja lugeda, et kindlustusseltsil on ­õigus mitte maksta, ent kohtuvaidluse juures suure tõenäosusega see nii ei lahene.

Kontrollige kindlustustingimusi. Veosekindlustuse sõlmimisel kontrollige, mis on kindlustatud, milliseid objekte kindlustatakse ja kas eksisteerib välistus. Kui välistusi eksisteerib, peaks maakler sellele lepingu vahendamisel tähelepanu juhtima ja ka selts need eraldi välja tooma.Teiseks tuleb kontrollida, mis on kindlustusväärtus. Näiteks saab kindlustusselts öelda, et ta ei arvesta väärtusega saatmiskohas kindlustuse alguse ajal, vaid asendusväärtusega.Klient ei tohiks valida mitte lihtsalt lõpphinda, vaid seltside vahel valimiseks vaadata, milline on kliendi risk, ja sellest lähtuda, aga paraku ei suudeta seda teha.