Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õhutame Eesti talendid igal pool maailmas koostööle

    Me ei pea mitte talente koju tagasi tooma, vaid neid tundma ja koostööle õhutama. Kõige kiirem Eesti ettevõtete ärikiirendi on rahvusvahelised ärikontaktid ja -suhted.

    Aastaid tagasi algatati diskussioon talentidest kui eraldi grupist edukatest inimestest, kes viibivad välismaal ning on seetõttu just kui Eesti jaoks “kaduma läinud”. Nüüdseks on see temaatika võimendunud lausa üleelusuuruseks, muu hulgas on sellest saanud üks poliitikute meelisnäiteid, mille abil rõhutada, kuivõrd kehvasti kodumaal asjad on.
    Selmet oma talente pidevalt koju meelitada, peaksime aga hoopis mõtlema sellele, kuidas neid inimesi väljaspool Eestit meile kasulikumaks muuta, nagu on ühes hiljutises usutluses välja pakkunud ka ettevõtlik eestlane Taavet Hinrikus.
    Edukus sõltub inimestest ja nende läbilöögivõimest. Eesti majandus kasvab täpselt nii kiiresti, kui kiiresti arenevad meie ettevõtted. Meie ettevõtete edukus sõltub meie inimestest ja nende läbilöögivõimest, mis tihti taandub peamiselt suhtlemisoskusele ja kontaktide omamisele.
    Et Eesti siseturg on väike, siis peame tegutsema ekspordi nimel. Meie ettevõtted peavad suutma eksportida üha enam, et saavutada uusi kasvufaase.
    Lisaks ekspordile on oluline kaasata rahvusvahelisi välisinvestoreid, kes tooksid juurde teadmisi, tagaksid lisakapitali, pakuksid alltöövõtulepinguid, mis kokkuvõttes kasvatab samuti eksporti välisturgudele.
    Kõige kiirem Eesti ettevõtete rahvusvaheline ärikiirendi on “kontaktikiirendi”, teisisõnu rahvusvahelised ärikontaktid ja -suhted. Need aitavad meie ettevõtetel saada jala ukse vahele rahvusvaheliste suurettevõtete juures või on abiks kas või meedia tähelepanu pälvimisel.
    Isiklikud suhted on väga olulised. Tihti unustatakse, et ka väljaspool Eestit, rahvusvahelisel tasandil, põhineb äri personaalsetel suhetel. Mida rohkem on sul kasulikke kontakte, seda väärtuslikum sa oled (nagu riskikapitalistid start-up’idele, kelle puhul peale raha on olulised ka nende kontaktid). Äri põhineb eelkõige usaldusel – esmalt inimese, seejärel aga ettevõtte ning riigi ja majanduskeskkonna vastu tervikuna.
    Miks mitte kasvatada Eesti ettevõtete usaldust ning aidata neil paremini kontakte luua meie talentide kaudu, kes elavad ja töötavad välisriikides.
    Kes usuks rohkem meie võimetesse ning ettevõtetesse kui eestlane välismaal? Inimene, kes mõistab teist eestlast, meie tavasid ja tugevaid külgi ning samuti siinse ettevõtluse mastaape. Tõsi, samavõrd väärtuslikud on ka juba koju naasnud talendid, kelle kontaktibaas on sageli mitmekülgsem kui ainult Eestis elanud ja töötanud kaasmaalase oma.
    Seega ei tuleks arutleda mitte niivõrd selle üle, et peame oma talendid tagasi tooma, vaid keskenduks pigem sellele, kuidas teaksime paremini oma inimestest välismaal: mis linnas nad elavad, kus nad töötavad ja millised on nende kokkupuuted Eesti ärikeskkonnaga. Nii meie ettevõtted, poliitikud kui ka teised huvigrupid võiksid seista selle eest, et igas linnas ja igas vähegi olulisemas ettevõttes oleks üks Eesti suhtes positiivselt meelestatud talent, kelle abil oleks meie firmadel võimalik kiiremini oma ärisid rahvusvaheliselt kasvatada.
    Investeeringud Eestisse. Me võime arvata, et suurinvesteeringud põhinevad ratsionaalselt kaalutletud majandusotsustel, kuid tegelikkuses on selle kõrval võrdse kaaluga faktor usaldus inimestesse, kes investeeringut majandama hakkaksid. Sama printsiip kehtib grupisiseste lisainvesteeringute juures ehk nende ettevõtete puhul, kes on Eestis juba paiksed, kuid kaaluvad lisainvesteeringuid.
    Lisainvesteeringu otsust ei langetata pelgalt majandusnäitajate põhjal, vaid ikka peab siinne juhtkond veenma selleks, et kasvatada usaldust grupi teiste divisjonide ja ärijuhtide seas. Ka rahvusvahelise suurettevõtte sees tuleb võistelda ning müüa eelkõige usaldusväärsust, mis annab otsustajatele kindluse, et nende raha läheb õigetesse kätesse. See usaldus taandub samuti tihti isiklikele suhetele.
    Seega ärgem halvustagem talentide liikumist, vaid õhutagem koostööd. Rõhutagem kontaktide loomise olulisust ning lootkem, et jätkub ettevõtlikke eestlasi, kelle toimetamistest välismaal sünnib kasu ka meie koduriigile.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.