Õhutame Eesti talendid igal pool maailmas koostööle

04. märts 2014, 00:00

Me ei pea mitte talente koju tagasi tooma, vaid neid tundma ja koostööle õhutama. Kõige kiirem Eesti ettevõtete ärikiirendi on rahvusvahelised ärikontaktid ja -suhted.

Aastaid tagasi algatati diskussioon talentidest kui eraldi grupist edukatest inimestest, kes viibivad välismaal ning on seetõttu just kui Eesti jaoks “kaduma läinud”. Nüüdseks on see temaatika võimendunud lausa üleelusuuruseks, muu hulgas on sellest saanud üks poliitikute meelisnäiteid, mille abil rõhutada, kuivõrd kehvasti kodumaal asjad on.

Selmet oma talente pidevalt koju meelitada, peaksime aga hoopis mõtlema sellele, kuidas neid inimesi väljaspool Eestit meile kasulikumaks muuta, nagu on ühes hiljutises usutluses välja pakkunud ka ettevõtlik eestlane Taavet Hinrikus.

Edukus sõltub inimestest ja nende läbilöögivõimest. Eesti majandus kasvab täpselt nii kiiresti, kui kiiresti arenevad meie ettevõtted. Meie ettevõtete edukus sõltub meie inimestest ja nende läbilöögivõimest, mis tihti taandub peamiselt suhtlemisoskusele ja kontaktide omamisele.

Et Eesti siseturg on väike, siis peame tegutsema ekspordi nimel. Meie ettevõtted peavad suutma eksportida üha enam, et saavutada uusi kasvufaase.

Lisaks ekspordile on oluline kaasata rahvusvahelisi välisinvestoreid, kes tooksid juurde teadmisi, tagaksid lisakapitali, pakuksid alltöövõtulepinguid, mis kokkuvõttes kasvatab samuti eksporti välisturgudele.

Kõige kiirem Eesti ettevõtete rahvusvaheline ärikiirendi on “kontaktikiirendi”, teisisõnu rahvusvahelised ärikontaktid ja -suhted. Need aitavad meie ettevõtetel saada jala ukse vahele rahvusvaheliste suurettevõtete juures või on abiks kas või meedia tähelepanu pälvimisel.

Isiklikud suhted on väga olulised. Tihti unustatakse, et ka väljaspool Eestit, rahvusvahelisel tasandil, põhineb äri personaalsetel suhetel. Mida rohkem on sul kasulikke kontakte, seda väärtuslikum sa oled (nagu riskikapitalistid start-up’idele, kelle puhul peale raha on olulised ka nende kontaktid). Äri põhineb eelkõige usaldusel – esmalt inimese, seejärel aga ettevõtte ning riigi ja majanduskeskkonna vastu tervikuna.

Miks mitte kasvatada Eesti ettevõtete usaldust ning aidata neil paremini kontakte luua meie talentide kaudu, kes elavad ja töötavad välisriikides.

Kes usuks rohkem meie võimetesse ning ettevõtetesse kui eestlane välismaal? Inimene, kes mõistab teist eestlast, meie tavasid ja tugevaid külgi ning samuti siinse ettevõtluse mastaape. Tõsi, samavõrd väärtuslikud on ka juba koju naasnud talendid, kelle kontaktibaas on sageli mitmekülgsem kui ainult Eestis elanud ja töötanud kaasmaalase oma.

Seega ei tuleks arutleda mitte niivõrd selle üle, et peame oma talendid tagasi tooma, vaid keskenduks pigem sellele, kuidas teaksime paremini oma inimestest välismaal: mis linnas nad elavad, kus nad töötavad ja millised on nende kokkupuuted Eesti ärikeskkonnaga. Nii meie ettevõtted, poliitikud kui ka teised huvigrupid võiksid seista selle eest, et igas linnas ja igas vähegi olulisemas ettevõttes oleks üks Eesti suhtes positiivselt meelestatud talent, kelle abil oleks meie firmadel võimalik kiiremini oma ärisid rahvusvaheliselt kasvatada.

Investeeringud Eestisse. Me võime arvata, et suurinvesteeringud põhinevad ratsionaalselt kaalutletud majandusotsustel, kuid tegelikkuses on selle kõrval võrdse kaaluga faktor usaldus inimestesse, kes investeeringut majandama hakkaksid. Sama printsiip kehtib grupisiseste lisainvesteeringute juures ehk nende ettevõtete puhul, kes on Eestis juba paiksed, kuid kaaluvad lisainvesteeringuid.

Lisainvesteeringu otsust ei langetata pelgalt majandusnäitajate põhjal, vaid ikka peab siinne juhtkond veenma selleks, et kasvatada usaldust grupi teiste divisjonide ja ärijuhtide seas. Ka rahvusvahelise suurettevõtte sees tuleb võistelda ning müüa eelkõige usaldusväärsust, mis annab otsustajatele kindluse, et nende raha läheb õigetesse kätesse. See usaldus taandub samuti tihti isiklikele suhetele.

Seega ärgem halvustagem talentide liikumist, vaid õhutagem koostööd. Rõhutagem kontaktide loomise olulisust ning lootkem, et jätkub ettevõtlikke eestlasi, kelle toimetamistest välismaal sünnib kasu ka meie koduriigile.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2014, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing