Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ukraina toetamine nõuab lääneriikidelt ohvreid

04. märts 2014, 00:00

Enam selgemat märki Putini režiimi suurriiklikest huvidest Ukrainas pole vaja oodata, sest üle aastakümnete on maailm taas sisuliselt kolmanda ilmasõja lävele viidud. On selge, et nii Euroopa Liit kui ka Ameerika Ühendriigid peavad diplomaatiliste kõneluste jätkamise kõrval kiiresti kehtestama Venemaale võimalikult laialdased majanduslikud sanktsioonid.

Ukraina sündmuste eskaleerumise taga oleva Venemaa võimuladviku mõjutamiseks peavad lääneriigid olema valmis kannatama kahju, mida Venemaale majandussanktsioonide kehtestamine neile kaasa toob.

Ajaleht Wall Street Journal tõi välja, et lääneriikidel oleks terve hulk majanduslikke hoobasid Venemaa mõjutamiseks, kuid ise­küsimus on, kas ollakse valmis nende kasutamise hinda maksma.

Juba on USA katkestanud Moskvaga kõnelused investeeringute garanteerimise lepingu üle. Katkestatud on ka juunis Sotšis toimuma pidanud G8 riikide tippkohtumise ettevalmistused. USA ametnike teatel alustati seal ka kõnelusi majandus- ja finantssanktsioonide kehtestamiseks Venemaa energiaettevõtete, pankade ja valitsuse tippametnike suhtes, kui Venemaa Krimmist ei taandu.

Erinev olukord. Ent siin on USA ja EL erinevas olukorras. USA üsna väike majanduslik side meie idanaabriga lubab neil karmimalt väljenduda. Lääne-Euroopat ja Venemaad ühendavad gaasitorud ja kaubandussidemed teevad siinkandis paraku üksmeele saavutamise raskeks. Sellele, et Euroopas riigid karmides sanktsioonides kokkuleppele ei jõua, loodab kindlasti ka Putin.

Üksmeele saavutamine Euroopas ongi üks võtmeküsimusi. Kui poliitilisteks avaldusteks on seda üsna kerge saavutada, siis majandussanktsioonide puhul mõtleb iga riik mõistagi palju rohkem oma huvide peale.

Järsk sanktsioonide kehtestamine Putini režiimi suhtes kuni majandussidemete täieliku katkestamiseni oleks küll tõhus, ent avaldaks suurt mõju ka lääneriikide elanikele, sealhulgas meile. See ohver tuleks aga praegu kanda võtta, kui soovitakse tõepoolest Ukrainat aidata.

Valus õppetund. Teisalt peaks see olema õppetund läänele, et enda liigne (majanduslik) sidumine Venemaaga pole mõistlik. Lääne­eurooplased võiksid nüüd mõista, miks on Eesti nii eesmärgikindlalt liikunud sinnapoole, et selletaolisest sõltuvusest lahti saada.

Mõistagi ei saa Venemaa võimuladviku käitumist kogu riigi elanikele automaatselt üle kanda. Ukraina sündmused on ju toonud kaasa palju proteste ka Venemaa siseopositsiooni poolt.

Majandussanktsioonid omakorda puudutaksid paljusid jõukaid venelasi, kes läänes vara omavad või kelle lapsed seal koolis käivad. Kindlasti pole neilegi Putini jõudemonstratsioon meeltmööda, kui see nõnda nende isiklikku rahakotti mõjutab.

Eestlased on oma poole selles konfliktis juba emotsionaalselt valinud. See, et meie riigi hääl praegu esireas hüüdmas pole, on suuresti tingitud sellest, et kinnitust ootavad Eesti-Vene piirilepingu paberid. Selle protsessi katkemine on Eestile halb, ent see stsenaarium ei tohiks meid Ukraina toetamises tagasi hoida.

Mingil juhul ei maksa arvata, et Ukrainas toimuv ei tähenda suurt midagi või et meid see ei puuduta. Puudutab küll ja väga otseselt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. March 2014, 20:14
Otsi:

Ava täpsem otsing