Arstide arvu mitu tõde

Tegelikkuses on töötavate arstide number oluliselt väiksem, kui terviseameti register välja lööb, sest seal figureerivad nii välismaale läinud, pensionile jäänud kui ka Eestis ametit vahetanud meditsiini­töötajad.

Päeva jooksul vaid murdosas registris ringi vaadates leiab sealt 75 arsti, kelle kohta on märge “töökoht teadmata”. Kuna digiretsepti süsteem ühildub terviseameti süsteemiga ning arst ei saa digiretsepte anda välja juhul, kui tema kohta pole tervise­ameti registris märgitud töökohta, siis võib arvata, et need inimesed, kelle kohta register teatab “töökoht teadmata”, on kas lahkunud välismaale, töötavad mõnel muul alal või on pensionil. Internetiotsingust nähtub, et nende 75 inimese hulgas on nii TÜ ülikooli meditsiiniõppejõude, Eestis ja välismaal tegutsevaid arste, tervishoiuametnikke kui ka ravimimüügifirmade töötajaid.

Tegelikku arvu avalikkus ei näe. Kuna amet tohib registris märkida ainult neid töökohti, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega, leiab sealt ka trobikonna terviseameti enda meditsiiniharidusega töötajaid, kelle kohta teatatakse, et “töökoht on teadmata”. Näiteks on niimoodi kirjas terviseameti järelevalveosakonna vaneminspektori Juta Varjase ja inspektori Pavel Milermani kohta. Registri andmeil pole teada ka sama ameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Andrei Knuuti töökoht. Ka mitme terviseameti mürgistusteabekeskuses töötava õe kohta puuduvad andmed selle kohta, kus nad töötavad.

Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe ütles, et registris olev arv on üldine tervishoiutöötajate arv, kuid tegelikult Eestis sellel alal töötavate inimeste arv on teine. Seda aga avalikult ei näe, vaid tuleb terviseametist küsida. Näiteks nähtava 6143 arsti asemel on Eestis töötavate arstide arv Lindmäe sõnul hoopis 4558. Kahe numbri vahe on nii suur sellepärast, et registrisse kantakse tervishoiutöötajad pärast kooli lõpetamist ning nad on seal kuni surmani.

Väga paljud arstid, kes lähevad välismaale tööle, ei annagi Lindmäe sõnul siinset töökohta ära. “Näiteks töötavad niimoodi paljud hambaarstid, üldarstid käivad siin valveid tegemas, radioloogid ja oftalmoloogid teevad välismaale kaugtööd,” loetles ta. “Mõnikord paraku tõesti on nii, tööleping on lõppenud, kuid tööandja ei ole sellest teavitanud, vaid töötaja ise on sellele juhtinud tähelepanu. Kuid ka siis ei saa me andmeid kohe muuta, vaid peame tegema tööandjale järelepärimise.”

Täiendada pole end vaja. Eestis ei ole nõuet, et arst peaks end registris püsimiseks täiendama, kuid Lindmäe sõnul mitmes riigis on nii. Näiteks iga viie aasta tagant toimub ümberregistreerimine ja kui doktor vahepeal pole täiendanud ega töötanud, teda registrisse enam ei kanta. Eestis arvatakse registrist välja peale surma ka siis, kui kohus otsustab arstina töötamise keelata (seda pole Eestis teadaolevalt juhtunud – toim).

Terviseamet ise saab ka registreeringu peatada ning teha seda näiteks juhul, kui arst jätab täitmata talle tehtud ettekirjutuse. Sellisel juhul peatatakse registreering kuni ettekirjutuse täitmiseni, kuid mitte enam kui üheks aastaks. Seda võimalust on amet ka kasutanud.

Terviseameti peadirektor Tiiu Aro ütles, et kui kellelgi on vaja täpsemaid andmeid, kui on lubatud avaldada veebilehel, siis on tal võimalus küsida neid terviseametilt või Tervise Arengu Instituudilt.

Miks ei võiks pensionil arsti või oma erialalt lahkunud arsti nime taga olla märge, et ta ei tööta meditsiini alal? “Igasuguste arenduste tegemine on pikk ja vaevaline protsess. Ja mida see meile lõppkokkuvõtteks annaks? Saaksime siis iga nime taha teha märke tema seisundi kohta, kusjuures praegu on eristatud ainult tegelikult töötavad arstid,” ütleb Aro, viidates seadusele, mis sätestab, millist infot avaldatakse ja millist mitte.

Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe ütleb, et viimase seitsme aastaga on register palju täpsemaks muutunud ning 4500 Eestis töötava arsti kohta on andmed korras. “Euroopas ei ole ühtegi riiki, kus teatakse nii täpselt oma arstide töökohti. Meie teame,” märgib ta.

Haigekassas Meditsiiniuudiste palvel tehtud analüüsist selgus aga, et mullu väljastas vähemalt ühe retsepti, mis osteti ka välja, 5785 arsti.

 

Asi ei ole ju korras

Katrin Rehemaa, Eesti Arstide Liidu peasekretärArusaamatu, miks ei tee terviseamet seda registrit korda, et seal oleksid arstide tegelikud töökohad. Tegemist on juba ammuse probleemiga. Pole ju nii raske lisada sinna pensionile läinud meditsiinitöötaja kohta, et ta ei tööta, ning välismaal töötamise loa võtnud arsti kohta, et ta on võtnud loa töötada välismaal. Kui niisugused andmed on mingil põhjusel salastatud, siis olgu vähemalt märge, et töökoht Eestis puudub.

Reeglid on sellised

Andrei Knuut, Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhatajaTean, et minu töökoha kohta seisab registris, et tööandja pole teada, kuid reeglid on reeglid. Registris on töökoht märgitud vaid sellel meditsiinitöötajatel, kes sellel alal ka päriselt töötab, mina töötan aga juba aastaid ametnikuna. Jah, on küll nii, et kui arstiharidusega inimene töötab laohoidjana, siis tema töökoha kohta andmeid registris pole.