Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitus. Arco: miks on ehitus Eestis liiga kallis?

05. märts 2014, 00:00

Kui Arco Vara juhile Tarmo Sillale terendavad Eesti kõrges ja pidevalt kallinevas ehituse hinnas ohumärgid, siis ehitusfirmad peavad praegust hinnataset õigustatuks.

Eestis maksab korteriarenduses ruutmeetri ehitamine Silla andmeil 700–1000 eurot ehk kolm-neli korda rohkem näiteks ühest Arco Vara Bulgaaria arendusest, kuigi sealne kvaliteet on Silla sõnul Eestiga võrreldav.

Hinnatase ning selle pidev kerkimine, kuigi ehitus keerulisemaks ja korterid oluliselt paremaks ei muutu, peaks ennekõike arendajaid ettevaatlikuks muutma, sõnas Sild Äripäeva kinnisvarakonverentsil.

“Kas Bulgaarias on paremad ehitajad, et nad suudavad ehitada 3–4 korda odavamalt kui Eestis?” küsis ta. “Peame kogu ehituse ja materjalide tarneahela läbi kammima, et aru saada, mis sellise hinnaerinevuse tingib.”

Ehitaja: hind arendajale probleem. Mapri Ehituse omanik Margus Väärsi ütles, et tema Tarmo Silla väitega ei nõustu – ehitushinnad ei ole tegelikult probleem. “See tekitab küll muret Arco Vara sugustele firmadele, sest nad ei saa praeguste hindade juures suurt kasumit teenida,” märkis Väärsi, kelle sõnul hinnad viimasel ajal pigem ei ole muutunud.

Väärsi sõnul teevad ehitushindadest probleemi arendajad, kes ei suuda enam teenida 40% kasumit, kui just ise ehitamisega ei tegele. “40 protsenti kasumit polegi normaalne, vanasti oli see Eestis jabur,” märkis ta ja lisas, et mujal maailmas ei ole arenduskasumid üle 20–30 protsendi olnudki.

Väärsi sõnul ehitab nende ettevõte praegu Tallinna piirkonnas “võtmed kätte” lahendusega korterit 800 eurot ruutmeeter. “Kui arendaja müüks selle korteri 1800 eurot ruutmeeter ja ütleks, et ehitushind on kõrge, siis ma ei saaks sellest aru,” ütles ta.

Põhjamaadega võrreldes odav. Silla väide, et Bulgaarias ehitatakse sama kvaliteediga hooneid umbes kolm korda odavamalt kui Eestis, on ­Kodumaja ASi juhatuse esimehe Lembit Lumpi jaoks uskumatu. “Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, et 250 ­euroga ruutmeeter saaks ehitada normaalset elamispinda,” märkis Lump. “Soovin siiralt õnne kõigile, kes suudavad sellise summa eest efektiivsed olla. Kodumajal see kahjuks võimalik ei ole.”

Lump rõhutas, et Eesti ehitushindade tase ei ole sugugi kõrge. “Võrrelda tuleb võrreldavaid asju. Ma ei tea, mis Bulgaarias on, aga Soomes, Rootsis ja Norras on meiega võrreldes ehitus- ja müügihinnad kolm korda kõrgemad,” märkis ta.  “Mitte 30%, vaid kolm korda.  Sellega võrreldes on Eesti hinnad ju väga head,” märkis Lump.

Lumpi sõnul tegutseb Kodumaja AS peamiselt Rootsis ja Norras, pärast viieaastast pausi alustatakse varsti Tartus kinnisvaraarendusprojektiga “Päevalill”.  “Arenduse müügihind on umbes 1400–1500 eurot ruutmeetri eest, see ei ole rikkaks saamise projekt,” ütles Lump.

Ehitushinnad seisavad. Merko Ehituse juhatuse liikme Tõnu Toomiku sõnul sõltuvad ehituse ja korterite hinnad regiooniti ja Eesti ehituskultuuri ei saa Bulgaaria omaga võrrelda.

“Bulgaaria on oluliselt soojem maa, võib-olla ei pea seal soojapidavusele nii palju rõhku panema,” märkis ta.

Toomik kinnitas, et Eesti ehitushinnad pole viimasel ajal kuhugi tõusnud, pigem seisavad need paigal. “Sel aastal on ehitusturg madalseisus ja ehitushinnad ei tõuse kindlasti. Tulla võib hoopis mõningane hinnalangus,” märkis ta.

Toomiku sõnul on tõusnud just korterite ja kinnistute hinnad ja uute korterite aastane ehitusmaht on oluliselt väiksem kui mõni aasta tagasi. “Tõenäoliselt võtaks turg vastu rohkem ja mul on tunne, et arendajad on sellele reageerinud. Ilmselt korterite hinnatõus lähiajal seiskub,” märkis ta.

 

Kommentaar

  • Palgad veavad ehituse hinda

Margus Väärsi, Mapri Ehituse omanik
Sel aastal peaksid ehitushinnad mullusega võrreldes enam-vähem samad püsima, oodata võib mõneprotsendist tõusu. Samas mõnes kohas võib langus tulla, sest konkurents on tihe. Riigi nõudlus on väike, kuid eraisikute ehitus­trend näitab pigem tõusu. Riigi tellimuste äralangemist see päris ei kata.
Turul on tööd küll vähem, kuid Euroopast tulevad materjalid ja tööjõukulud ei lähe odavamaks. Ehituse hindu kasvatabki peamiselt Eesti keskmise palga tõus. Kvalifitseeritud ehitustööline peab saama rohkem palka kui koristaja. Praegu teenivad nad Eesti keskmise palga, võib-olla natuke rohkem. Ma küll ei näe, et Eesti palgad oleksid ülemäärased või et oleks tekkinud buumiaegsed ehitajate töötasud.
Ehitushindu aitaks mõnevõrra alla tuua võõrtööjõud, kuid sedasi võib langeda töö kvaliteet. Juba praegu kasutatakse Eestis bulgaarlasi ja rumeenlasi, kuid nende ehitus­tase on nõrgem kui meil. Pealegi ei ole eestlaste ja bulgaarlaste palgavahe nii suur, et nende kasutamine suurt efekti annaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. March 2014, 18:53
Otsi:

Ava täpsem otsing