Hukkunud ärimehe plaanid jäid pooleli

Laupäeval, 5. oktoobril viibis Herman (44) koos kahe sõbra ja nende naistuttavatega oma Käsmu suvemajas. Õhtupoolikul läks lahti Beretta püstol, millest Herman sai surmavalt haavata. Kadunud Hermani lähedased on veendunud, et tegu oli väga õnnetu juhusega. Ent Ida prefektuur alustas paar päeva hiljem kriminaaluurimist. Asi on endiselt kohtueelses menetluses, kahtlusaluseid veel pole.

Robert Hermani jäid leinama abikaasa Annely ja neli last. Nende mälestusse jäi pereisa mehena, kel jätkus alati energiat ja positiivsust edasi tegutseda. Ta ei toonud probleeme koju ega murdunud murekoorma all, ehkki paar aastat enne tema surma võtsid võimust jutud, et Herman on kaelani võlgades.

“Tal ei olnud kerged ajad. Tean, et sõbrad teda aitasid, kuid viimane periood oli selline, et ta hakkas rasketest aegadest välja tulema,” räägib Hermani äripartner Guido Kundla.

Kindel tegutsemisplaan. Hermaniga vahetult enne õnnetust kokku puutunud teavad, et möödunud aasta sügisel oli ta ootusrikas. Kungla märgib, et koguni rõõmsameelne. “Kui ma temaga suhtlesin, sain aru, et tal hakkas jälle hästi minema. Meie jutust oli aru saada, et tal oli kindel plaan, kuidas tegutseb,” meenutab ta.

Mõni päev enne surma tegi Herman mitu tehingut. Järgneval nädalal oleksid pidanud tulema veel uued. Tal oli käsil üleüldine ettevõtete restruktureerimiskava, et keskenduda seejärel kahele peamisele kinnisvaraobjektile: Tallinnas Tõnismägi 11a asuvale Kerese majale ja Pärnus Esplanaadi 10 kinnistule.

Võlgadest vabanemiseks andis Herman 2. oktoobril Pirita teel asuvad kinnistud heale sõbrale Märt Vooglaiule, kes omandas Hermanile kuulunud ettevõtte Aronsten.

Hermani ja Vooglaidu ühendas kiindumus tennise, kinnisvaraäri ja Reformierakonna vastu – mõlemad olid oravapartei annetajad. Viimastel aastatel oli Vooglaiu ja Hermani kokkupuutepunktiks Viimsi, sest Reformierakond kavatses seal võimu haarata. Seetõttu seisnesid nende viimased jutuajamised poliitilise strateegia kujundamises.

Vooglaiule läinud kinnistud asuvad peaaegu Pirita Selveri vastas, maadleja Georg Lurichi kuju lähedal. Tegemist on haljasalaga, kuhu linn keelab kortermaju ehitada.

Vooglaid sõnab, et tema sai kinnistud, sest oli aastad tagasi Hermanile eraisikuna laenu andnud. “Kuna olime kadunud Robert Hermaniga väga head sõbrad, siis tol hetkel, kui inimesel oli majanduslikult raske, ütlesin talle, et tasandame selle võla sellega,” sõnab Vooglaid.

Vooglaiu sõnul pole ta neist kinnistutest kuigi vaimustunud: “Kui keegi tahab ära osta neid Pirita krunte, siis palun, homne päev ostke ära! Need ei ole müügis, aga ma pole nendega absoluutselt tegelenud ega neid tahtnud.”

Kohtuvaidlusi põhjustanud kinnistu müük. Teine oluline 2. oktoobri tehing on seotud Pärnus Esplanaadi 10 asuva kinnistuga. See kuulus varem Hermani osalusega ettevõttele Herder, kuid siis sai selle omanikuks Furtado Kapital. Herman soetas kinnistu linnavalitsuselt avaliku pakkumise kaudu 35 miljoni krooniga 2006. aastal, ent mõne aja pärast algas vaidlus müügilepingu pärast. Aastaid käis närvesööv kohtuvaidlus, kus kord jäi peale linn, siis jälle Herman. Kuna projekti ei saanud realiseerida ja advokaatidele tuli maksta suuri summasid, peeti selle kinnistuga seonduvat Hermani võlgade tekkepõhjuseks.

2012. aastal avalikustas Äripäev skeemi, millega oli lisaks teistele tuntud ettevõtjatele seotud ka Herman. Tegemist oli endise Pärnu linnapea Märt Viisitamme varjatud rahastamisega enne 2005. aasta kohalikke valimisi. Arvatakse, et Hermani huvi selles skeemis osalemiseks oli ka Esplanaadi 10 asjus selguse saavutamine.

Ent Esplanaadi 10 kinnistuga on seostatud ka Vooglaidu. Nimelt laenas Herder Pärnu kinnistu ostmiseks Swedbankilt 2,23 miljonit eurot, ent ei suutnud seda õigel ajal tasuda. Pärnu Postimehe andmetel müüs pank laenu tõenäoliselt rohkem kui poole odavamalt osaühingule Furtado Kapital, mis oli Esplanaadi 10 kinnistule hüpoteegi seadnud. Ametlikult kuulus Furtado Kapital Ambler Propertiesile. Mõlema ettevõtte juhataja oli Ivi Schwarz, kelle taga Pärnu Postimehe andmetel varjas end Vooglaid.

Vooglaid sõnab nüüd Esplanaadi 10 rääkides: “Mind palun nende asjadega mitte seostada.” Kinnistu kuulub aga alates möödunud aasta 2. oktoobrist endiselt Furtado Kapitalile. Viimase omanik on alates jaanuarist Simba Invest ehk Maria ­Mägi Advokaadibüroo.

Büroo omanik Maria Mägi ütleb, et pole ostnud Esplanaadi 10 kinnistut, vaid äriühingu, mis oli varasemalt omandanud selle kinnistu Herderilt ja seadnud tasuta kolmanda isiku kasuks hüpoteegi.

“Kuna selle tehinguga rikuti Herderi võlausaldajate huve, ei jäänud võlausaldajate õiguste maksmapanekuks muud üle, kui osta kinnistu soetaja osad ja esitada võlgniku pankrotiavaldus.  Pankrotimenetluses loodetavasti vaidlustatakse kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek ja müüakse kinnistu õiglase tasu eest,” selgitas Mägi.

Ka Vooglaid sõnab, et Esplanaadi 10ga seotud investorid jäid pika ninaga ja temal pole aimugi, mis sellest asjast edasi saab. “Ausõna ei tea, pole üldse minu asi,” sõnab ta.

Ent paar päeva enne Hermani surma toimus veel üks tehing. Vooglaiuga seostatud ettevõte Ambler Properities andis oma osaluse ettevõttes Polarsen üle Hermanile ja tema abikaasa Annely Hermanile. Sellele firmale kuuluvad Viimsi vallas Pringi külas kinnistud, mis soetati peamiselt aastatel 2005–2006.

Tegemist on kruntideks jaotatud maatükkidega, osal neist on detailplaneering kehtestatud, teistel mitte. Ehitust pole aga ühelgi neis veel alustatud. Kinnisvaraturu languses oli mitu neist kruntidest kinnisvaraportaalis müügiks välja pandud, ent nüüd on nende edasine saatus lahtine.

Pole selge, millised olid täpsemalt Hermani plaanid nende kinnistutega, ent väidetavalt püütakse neid nüüd projektina müüa või leida arendamiseks partnerid.

Tenniseväljakutelt hakkas raha tulema. Majanduslangusesse sattunud kinnisvaraturu tõttu pidi Herman väljapääsu leidma mõne teise tegevusvaldkonna kaudu. 2011. aastal alustas ta isa Jakobiga tennisiidi ehk tenniseväljakute kattematerjali tootmist ettevõtte Red Millsi alt. Nad investeerisid tootmisesse 52 000 eurot, kuid vilju võis nägema hakata alles möödunud aastal: ettevõte oli kogunud hulga lepinguid ja sai üheks tenniseväljakute põhivarustajaks.

Tennisiidi tootmine tagas hädavajaliku rahavoo ja andis võimaluse viia lõpule kinnisvara­projektid. Herman proovis lõpetada Kerese maja projekti. Maja oli ta soetanud 2000. aastate alguses koos Guido Kundlaga. Nüüd peab aga kadunud Hermani äripartner selle üksi lõpuni viima. Tõnismäele kerkib tulevikus tõenäoliselt segaarendus korteri- ja äripindadest.

Kundla ütleb, et linnaga on nurki maha joostud väga pikalt: “Nüüd tundub, et lõpuks on selline produkt, mis sobib kõigile osapooltele. Praegu on ta ikka veel linnaaparaadis ja käib ikka oma käike mööda, aga seal midagi kiirendada ei saa. Tuleb oodata.”

Kõikide nende tehingute eesmärk oli üks – väljuda painavast võlaringist. Vooglaiu sõnul lõpetas Herman oma elu ärilises mõttes nullseisus. Tema plaanid olid märksa pikaajalisemad ja suuremad, kui vaid saatus poleks karmikäeliselt sekkunud.

Ettevõtjad rahastasid salaja Mart Viisitamme

Pärnus ärihuve omavate ettevõtjate firmad rahastasid varjatult Mart Viisitamme saamist eelmiseks Pärnu linnapeaks.

Äripäev avalikustas jaanuaris 2012 skeemi, millega olid seotud Rein Kilk, Urmas Sõõrumaa, Toivo Ninnas, Arvo Sarapuu, ­Robert Herman, Guido Kundla ja mitmed teised ettevõtjad.

Kümmekond ettevõtet ja ­Urmas Sõõrumaaga seotud MTÜ Pärnu Võrkpalliklubi kandsid enne 2005. aastal toimunud kohalikke valimisi OÜ Futurelink arvele ligi miljon krooni. Seda raha kasutati Mart Viisitamme ja teiste keskerakondlaste valimiskulude katmiseks.

Lisaks tasus Futurelink ka Viisitamme välisreiside ja tema kasutuses olnud auto ostu eest. Ühe ülekande tegi Futurelink ka Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare firma Fixor Holding arvele.

Viisitamm eitas seost Future­linkiga. Futurelinki üheks osanikuks ja juhiks oli sel ajal ­Simmo Saar, kes pärast Mart Viisitamme saamist Pärnu linnapeaks asus ametisse Pärnu abilinnapeana. Viisitamm ütles, et temal puudus igasugune seos Futurelinkiga. Äripäeva käsutuses olevad dokumendid aga tõestavad, et just Viisitamm otsustas, kuhu Futurelinki laekunud raha suunata.

Futurelink esitas enne valimisi Pärnus tegutsevatele ettevõtetele arveid reklaami, transpordi ja ehitusteenuse osutamise eest. Tegelikult maksti ette­võtetelt laekunud rahaga kinni kulutused valimiskampaaniale. Pärast valimisi lõppesid Pärnus tegutsevate firmade ülekanded Futurelinkile.

Äripäevas avalikustatud ­info pärineb Viisitamme ja Saare kohtutoimikust. Riigikohtuni jõudnud kohtuasjas mõisteti Viisitamm ja Saar õigeks kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise süüdistuses. Samuti mõisteti nad õigeks altkäemaksu võtmise süüdistuses.

Valimiskampaania varjatud rahastamise kahtlus ei olnud aga kohtuliku arutelu teemaks.

 

Robert Hermani olulisemad kinnisvarainvesteeringud

Tallinnas Tõnismägi 11a asuv Kerese maja. Soetas 2000. aastate alguses koos Guido Kundlaga.Pärnus Esplanaadi 10 asuv kinnistu. Hermani firma soetas selle 2006. aastal Pärnu linnalt 35 miljoni krooniga.Pärast tehingut tekkis aga linnaga vaidlus ja seetõttu jäi arendus toppama.Kinnistut peetakse Hermani võlgade tekkimise põhjuseks. Vahepeal sai kinnistu omanikuks Furtado Kapital, mis oli seotud Ivi Schwarziga, kes on olnud seotud ka Märt Vooglaiu firmaga. Alates jaanuarist on Furtado Kapitali omanik Simba Invest ehk Maria Mägi Advokaadibüroo.Pirita Selveri vastas asuvad kinnistud. Praegu Märt Vooglaiu omanduses.Tallinna linn on keelanud sinna kortermajade ehitamise.Viimsi vallas Pringi külas asuvad kinnistud.