Laar: peame mõtlema oma julgeolekule

05. märts 2014, 00:00

Kuigi Eesti ja Ukraina olukord on oluliselt erinev, on Mart Laari hinnangul oluline, et me muretseksime oma julgeoleku pärast.

Laar ütles intervjuus Äripäevale, et Venemaa on igal juhul rikkunud oma suhteid lääneriikidega ja praegu Ukrainas toimuva konflikti tagajärjed võivad olla ettearvamatud nii Eesti kui ka kogu Euroopa jaoks.

Eerik-Niiles Kross kirjutas eilses Postimehes, et Ukraina kriisi kontekstis on kerkinud Eesti julgeolekus päris mitu punast lipukest, millele tasuks tähelepanu pöörata. Kas peaksime praegu oma julgeoleku pärast muretsema? Kõigepealt esimene samm on see, et me selle pärast üldse muretseksime. On Eestis olnud ka aegu, kui me selle pärast üldse ei muretse ja tegeleme ei tea millega, selle asemel et mõelda oma julgeoleku peale.

Teiseks on kindlasti Eesti olukord täiesti teistsugune, sest erinevalt Ukrainast tegime meie oma otsused ära, me oleme Euroopa Liidu ja NATO liige. See on väga suur vahe.

Kolmandaks on meie heidutuspoliitika reaalne. Üks Ukraina lühiajaline probleem on see, et armee on neil küll suur, aga heidutuspoliitika kukkus täiesti läbi, kuna vähemalt Venemaa seda küll tõsiselt ei võtnud, et Ukraina kedagi heidutada võiks.

Kui tõsiselt peaks Ukrainas toimuvasse suhtuma? Olukord on äärmiselt tõsine ja võib mitte ­aainult Ukraina ja Venemaa, vaid kogu Euroopa ja laiemalt Lääne ja Venemaa suhted tõsisesse kriisi viia. Praegu on kõik äärmiselt ebaselge ja on võimalik, et raskemad katsumused seisavad alles ees. Isegi kui Venemaa tõmbab tagasi ja austab rahvusvahelisi kokkuleppeid, siis ometi need otsused, mis Ukrainal ees seisavad, on äärmiselt rasked ja valusad ja sõltuvad ainult Ukrainast endast.

Kas Ukrainas võib tekkida tõsine sõjaline konflikt? Kõike võib juhtuda. Mis on tegelikkus, on kahtlane, kuna Vene infoagentuurid on neid teateid andnud ja jälle ümber lükanud. Selgemat keelt kõnelevad need andmed, mis Venemaalt tulevad.Vene oligarhid on praeguseks mõne väljaande teatel lühikese ajaga juba miljardeid aktsiaturgudel kaotanud. See surve, mille need sündmused on pannud Vene majandusele, on väga raske. Ja ühel hetkel hakkab see kellelegi ka mõju avaldama. Loomulikult sõltub kõik sellest, mis Lääs teeb, kas tehakse endiselt ainult sõnu või midagi reaalset.

Kas on võimalik, et lääneriigid sekkuvad ka muul viisil peale hukkamõistvate avalduste tegemise? Nad ei pea sekkuma, on terve rida samme, mille astumine ei ole sõjaline sekkumine, aga piisavalt selge sõnum, ja neid on kindlasti võimalik astuda, kui vähegi tahetakse.

Mis sammud need võiks olla? Esiteks need lihtsad sammud, mida USA on juba astunud ja millest annab kõvasti edasi minna ehk sanktsioonid ELi aladel. Neid samme on üsna pikk rida. Vaadates Venemaa praegust majandusseisu, on neil kindlasti tugevam mõju. Kapitali väljavedu Venemaalt on juba käimas ja iga selline samm süvendaks seda veel.

Samal ajal kindlasti ei ole ka Eesti huvides see, et need asjad viiksid põhimõtteliselt uue külma sõja alguseni, aga meie probleem on see, et on võimalik, et sõda on juba käimas ja seda pole võib-olla Läänes nii palju tajutud.

Kas Venemaa on oma suhted lääneriikidega nüüd pikaks ajaks ära rikkunud? Paistab küll. Kõik viitab sellele. Isegi siis, kui Läänes üksmeel sanktsioonide kehtestamiseks veel praegu puudub või isegi otse ei öelda, et katkestatakse viisavabaduse läbirääkimised, siis sellisele võimalusele vihjatakse küll.

See, mis Ukrainas toimub, kindlasti avas inimeste silmi veel ja paneb mõtlema sellele, et on mõttetu edasi olla väga tagasihoidlikul positsioonil. Tuleks otsustavamalt tegutseda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. March 2014, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing