Millest me räägime, kui jutt käib kasumi jaotamisest

05. märts 2014, 00:00

Sõnade tähendused on kokkuleppelised ja otsus mõningate sõnade tähendusi vahetada tekitab segadust. Üks segaduse näide on väljendi “kasumi jagamine” kasutamine.

Kasum on omaniku tulu. Selle jagamine peaks käima tegevuse kohta, mida omanikud oma teenitud kasumiga teevad: nad võivad selle jätta ettevõttesse ja investeerida või koguda võimalike halbade aegade katteks, aga nad võivad ka kasumi ettevõttest välja võtta. Tundub, et asi on lihtne. Kuid väljendile “kasumi jaotamine” on tekkinud vähemalt kolm uut tähendust.

Sõnum “Sa teenid liialt palju” on neist kolmest kõige vanem. Töötajad või nende esindajad annavad sellise sõnakasutusega märku, et ettevõtte omanike kasumid on nende arvates liialt suured ja töötajate palgad selle kõrval liialt väiksed. Keegi ei keela selle üle vaielda, milline peaks olema kasumi ja palkade vahekord. Kuid selge on see, et kui kasumid jäävad liialt väikseks või neid üldse ei ole, siis pannakse ettevõte kinni ja palgast jäävad ilma ka töötajad. Kui palgad on liialt madalad, siis ei ole võimalik leida töötajaid ja ka omanikud jäävad kasumist ilma. Turumajandus, läbirääkimised ja töötajate jalad (ülekantud tähenduses) panevad asjad paika.

Kasumi jagamine kui preemia. Ühel hetkel tabasid ettevõtete omanikud (ilmselt mitte PRi jt jõudude abita), et väljendil “kasumi jagamine” on neile kasulik semantiline tähendusnüanss: see tekitas inimestes tunde, et nad saavad osa ettevõtte omanike teenitavast tulust. Niisiis, kui siduda preemiate (Eestis on moodsam rääkida “boonusest”, justkui see oleks midagi paremat vanast tuttavast preemiast) maksmine kasumi teenimisega, on võimalik saavutada olukord, kus töötajad rabavad kasumi teenimise nimel. Ja kuigi seetõttu kasvavad ka palgakulud, suureneb samal ajal omanike kasum. Ja kui asjad kenasti korraldada, siis palgakulust kiiremini. Kasumiga seotud preemia võimaldab hoida põhipalkasid madalamal ja majanduslike raskuste puhul vältida liialt koormavaid palgakulusid. Kasumist sõltuvat preemiaskeemi kasutatakse eelkõige aastapreemiate maksmisel: kui aastakasum on selgunud, siis võib ka otsustada, kuidas seda kasutada. Põhimõtteliselt otsustavad omanikud selle aasta kulusid suurendada eelmisel aastal teenitud kasumi põhjal: kui raha on palju, siis võib ju mõnevõrra enam kulutada, seda enam, et ehk siis on töötajate meeleolu parem, nad nurisevad vähem ja ehk ei lähe konkurendi juurde tööle.

Ettevõtete olulisematele töötajatele on alati pakutud võimalust saada ühel hetkel ettevõtte omanike hulka. Võimalus saada tulevikus omanikeringi võib olla oluline motivaator, mis paneb töötaja rabama rohkem, kui ta teeks palga eest, ja suurendab lojaalsust ehk vähendab võimalust, et ta ühel hetkel lahkub. Omanikuna on töötajal ka keerulisem ettevõttest lahkuda, vähemalt moraalselt. Täiesti legaalne ja arusaadav tegevus ning kui töötaja ja omanik sellise valiku teevad, siis las olla.

Kasumi jagamine kui osaluse andmine. Kuid algselt tippjuhtidele ja -spetsialistidele suunatud osaluse pakkumine on järjest laienenud ning nüüd pakutakse osalust ka keskastme juhtidele ja isegi kõigile töötajatele. Samal ajal on “osaluse andmisest” saanud “kasumi jaotamine”. Sellise sõnakasutuse vahetusega tekitatakse osaluse saajates positiivset vastukaja ning varjatakse omanikuks olemisega seotud võimalikke negatiivseid nüansse. “Kasumi jagamine” räägib võimalikust kasust, kuid mitte sellest, mida osaluse saamisega ei saada,ning osalusega kaasnevatest kuludest.

Uute osanike kaasamine lahjendab alati seniste omanike osalust, mistõttu nad on sellega nõus ainult siis, kui nad selle eest midagi vähemalt sama väärtuslikku vastu saavad. Usinad töötajad, keda konkurent niisama lihtsalt üle löö, ning ohjatud palgatõus on tasakaalustatud lubadusega maksta kunagi dividende.

Massiliselt osalust pakkudes antakse töötajatele vaid mikroosalust. Mikroosaniku huvid on veelgi halvemini kaitstud kui väikeosanike omad. Kui osalust pakutakse välisomanikule kuuluvas ettevõttes, siis puudub tal sisuliselt võimalus osaleda aktsionäride koosolekul või on see väga kulukas. Mikro- ja väikeosanike võimalused kasumi jaotamisel kaasa rääkida on mikroskoopilised, mistõttu nad võivadki jääda tuludest unistama. Ja lõpuks otsesed rahalised kulud ja tulud: väärtpaberikonto omamise eest tuleb iga aasta tasuda, dividende võidakse, aga ei pruugita maksta ning need võivad olla sellest kulust mitu korda väiksemad.

Kasumi jaotamine, ebasobiv palkade ja kasumite vahekord, kasumipõhine (aasta)preemia ja osaluse andmine on kõik eri asjad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. March 2014, 18:56
Otsi:

Ava täpsem otsing