Putin võttis pingeid maha

Artikkel

- Uudised
- 4. märts 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Putin võttis pingeid maha
Venemaa president Vladimir Putin kordas eile, et võimupööre Ukrainas oli põhiseadusevastane ning et Moskva jätab enesele õiguse sõjaliselt sekkuda, et venekeelseid elanikke kaitsta.
Kohest vajadust nii äärmuslikuks abinõuks Putin siiski ei näinud, nii olid börsid eile valdavalt rohelised ja kosus ka rubla, mis nädala alguses kukkus euro ja dollari suhtes rekordmadalale.
Küll aga lähevad Ukraina vastu taas käiku majandushoovad – Gazprom teatas eile, et tõstab järgmise kuu alguses Ukrainale müüdava maagaasi hinda, kuna riigil on võlad maksmata.
Detsembris nõustus Venemaa Ukraina tagandatud presidendi Viktor Janukovõtšiga sõlmitud kokkuleppes müüma Ukrainale gaasi hinnaga 268,5 dollarit 1000 kuupmeetrit. See hind kuulus kokkuleppe järgi iga kolme kuu järel ümbervaatamisele.
“Nad pole suutnud oma võlga ära maksta,” ütles Putin eile esimesel pressikonverentsil pärast seda, kui sai Venemaa parlamendilt loa Ukraina territooriumil Vene vägesid kasutada. “Tänase seisuga on see 1,5 miljardit dollarit. Kui nad ka veebruari eest ei maksa, siis 2 miljardit. Kui ei maksa, eks lähme siis tagasi vana hinna juurde,” ütles Putin. Varasem hind oli ca 400 dollarit 1000 kuupmeetri eest.
Gaasi hinna tõus muudab pankroti äärel vaakuva Ukraina rahandusliku olukorra veelgi keerulisemaks.
Majandusabi pannakse kokku. USA teatas eile, et on valmis Ukrainale miljardi dollari ulatuses laenugarantiisid andma ning saatma oma eksperte appi Ukraina keskpanka ja rahandusministeeriumi. Tegemist on esimese kiire rahasüstiga Ukraina olukorra stabiliseerimiseks – täiendava panuse on USA valmis andma IMFi abipaketi raames.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso säutsus eile Twitteris, et abipaketi kokkupanekuga käib kõva töö ja Euroopa Komisjon peaks selle täna otsustama.
Eile Kiievit väisanud USA välisministri John Kerry peamine eesmärk oli toetada ametliku dialoogi käivitamist Venemaa ja Ukraina vahel, et Moskva hakkaks oma vägesid Krimmist välja viima. Olukord püsib jätkuvalt väga pingeline.
Eile teatas Putin, et Venemaa ei kavatse Krimmi enda osaks teha. Küll aga oleks sõjaline sekkumine seaduslik, kui see aset peaks leidma, kuna sellise palve on esitanud Viktor Janukovõtš, kes Putini sõnul on jätkuvalt Ukraina seaduslik president.
Homseks on Euroopa Liit kokku kutsunud erakorralise valitsusjuhtide tippkohtumise, et arutada, kuidas Ukraina sündmustele reageerida.
Kannatajaks Saksa ja Soome. Putin hoiatas eile, et sanktsioonidega ähvardajad peaksid enesele aru andma, et kannavad ka ise kahju.
Venemaa börsilt haihtus esmaspäeval 55 miljardit dollarit ning Venemaa keskpank oli sunnitud rubla kaitseks järsult baasintressimäärasid tõstma. Venemaa ja Ukraina rikkurid kaotasid agentuuri Bloomberg miljardäride indeksi andmeil päevaga kokku 12,8 miljardit dollarit.
Euroopa Liidu riikidest kaotaks majandussuhete halvenemisest ja sanktsioonidest teistest rohkem Saksamaa, kes vahendab aktiivselt poliitilise lahenduse otsinguid Ukraina kriisile.
Ent ka Soome peab ennast üheks suuremaks kaotajaks. Võimalik viisarežiimi karmistamine lööks valusalt Soome turismitulu pihta, millest pea poole annavad venelased. Samuti kannatavad rubla järsust langusest Venemaa turule eksportivad Soome firmad, kuna venemaalaste ostujõud väheneb järsult, kirjutas eile Kauppalehti.
Juba kostub ka küsivaid hääli, kas Soomel ikka on mõistlik teha koostööd Vene Rosatomiga, mis tahab osaleda Soome uue tuumareaktori ehitamisel. Reaktori ehitusloa taotlus tuleb Soome parlamendis uuesti arutusele, ütles eile Soome majandusminister Jan Vapaavuori.
Hetkel kuum