Arstide arvu mitu tõde

05. märts 2014, 08:21

Terviseameti andmeil on Eestis üle 6100 arsti, kuid lähemal uurimisel neist ligi 1600 haihtub.

Tegelikkuses on töötavate arstide number oluliselt väiksem, kui terviseameti register välja lööb, sest seal figureerivad nii välismaale läinud, pensionile jäänud kui ka Eesti-siseselt ametit vahetanud meditsiinitöötajad.

Päeva jooksul vaid murdosas registris ringi vaadates leiab sealt 75 arsti, kelle kohta on märge “töökoht teadmata”. Kuna digiretsepti süsteem ühildub terviseameti süsteemiga ning arst ei saa digiretsepte anda välja juhul, kui tema kohta pole terviseameti registris märgitud töökohta, siis võib arvata, et need inimesed, kelle kohta register teatab “töökoht teadmata”, on kas lahkunud välismaale, töötavad mõnel muul alal või on pensionil. Internetiotsingust nähtub, et nende 75 inimese hulgas on nii TÜ ülikooli meditsiiniõppejõude, Eestis ja välismaal tegutsevaid arste, tervishoiuametnikke kui ka ravimimüügifirmade töötajaid. Kuidas siis nii?

Kuna amet tohib registris märkida ainult neid töökohti, mis on seotud tervishoiuteenuste osutamisega, leiab sealt ka terve trobikonna terviseameti enda meditsiiniharidusega töötajaid, kelle kohta teatatakse, et “töökoht on teadmata”. Näiteks on niimoodi kirjas terviseameti enda järelevalveosakonna vaneminspektori Juta Varjase ja inspektori Pavel Milermani kohta. Registri andmeil pole teada ka sama ameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Andrei Knuuti töökohta. Ka mitme terviseameti mürgistusteabekeskuses töötava õe kohta puuduvad andmed selle kohta, kus nad töötavad.

Reaalset arstide arvu avalikkus paraku ei näe. Terviseameti registrite ja tegevuslubade büroo juhataja Evi Lindmäe ütleb, et registris olev arv on üldine tervishoiutöötajate arv, kuid hoopis teine on reaalselt Eestis sellel alal töötavate inimeste arv. Seda aga avalikult ei näe, vaid tuleb terviseametist küsida.

Näiteks nähtava 6143 arsti asemel on Eestis töötavate arstide arv Lindmäe sõnul hoopis 4558. Kahe numbri vahe on nii suur sellepärast, et registrisse kantakse tervishoiutöötajad pärast kooli lõpetamist ning nad on seal kuni surmani.

Väga paljud arstid, kes lähevad välismaale tööle, ei annagi Lindmäe sõnul siinset töökohta ära. “Näiteks töötavad niimoodi paljud hambaarstid, üldarstid käivad siin valveid tegemas, radioloogid ja oftalmoloogid teevad välismaale kaugtööd,” loetleb ta. “Mõnikord paraku tõesti on nii, tööleping on lõppenud, kuid tööandja ei ole sellest teavitanud, vaid töötaja ise on sellele juhtinud tähelepanu. Kuid ka siis ei saa me andmeid muuta omaalgatuslikult, vaid peame tegema tööandjale järelepärimise.” 

Eestis ei ole nõuet, et arst peaks end registris püsimiseks täiendama, kuid Lindmäe sõnul mitmes riigis on nii. Näiteks iga viie aasta tagant toimub ümberregistreerimine ja kui doktor vahepeal pole täiendanud ega töötanud, teda registrisse enam ei kanta. Eestis arvatakse registrist välja lisaks surmale siis, kui kohus otsustab arstina töötamise keelata (seda pole Eestis teadaolevalt juhtunud – toim).

Terviseamet ise saab ka registreeringu peatada ning teha seda näiteks juhul, kui arst jätab täitmata talle tehtud ettekirjutuse. Sellisel juhul peatatakse registreering kuni ettekirjutuse täitmiseni, kuid mitte enam kui üheks aastaks. Seda võimalust on amet ka kasutanud.

Terviseameti peadirektor Tiiu Aro ütleb, et kui kellelgi on vaja täpsemaid andmeid, kui on lubatud avaldada veebilehel, siis on tal võimalus küsida neid terviseametilt või Tervise Arengu Instituudilt.

Miks ei võiks pensionil arsti või oma erialalt lahkunud arsti nime taga olla registris märge, et ta ei tööta meditsiini alal? “Igasuguste arenduste tegemine on pikk ja vaevaline protsess. Ja mida see meile lõppkokkuvõtteks annaks? Saaksime siis iga nime taha teha märke tema seisundi kohta, kusjuures praegu on eristatud ainult tegelikult töötavad arstid,” ütleb Aro, viidates seadusele, mis sätestab, millist infot avaldatakse ja millist mitte.

Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe ütleb, et viimase 7 aastaga on register palju täpsemaks muutunud ning 4500 Eestis töötava arsti kohta on andmed küll korras. “Euroopas ei ole ühtegi riiki, kus teatakse nii täpselt oma arstide töökohti. Meie teame,” märgib ta.

Huvitav areng toimub kogu loos aga pärast haigekassas Meditsiiniuudiste palvel tehtud analüüsi. Nimelt selgub, et mullu väljastas vähemalt ühe retsepti, mis osteti ka välja, tervenisti 5785 arsti. Seega, mis on tõene number?

***

Arstide liit: asi ei ole ju korras

Kuigi terviseameti hinnangul on meedikute registriga kõik korras, siis Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa pole sugugi seda meelt.

“Arusaamatu, miks ei tee terviseamet seda registrit korda, et seal oleksid arstide tegelikud töökohad. Tegemist on juba ammuse probleemiga,” ütleb ta. “Pole ju nii raske lisada sinna pensionile läinud meditsiinitöötaja kohta, et ta ei tööta, ning välismaal töötamise loa võtnud arsti kohta, et ta on võtnud loa töötada välismaal. Kui niisugused andmed on mingil põhjusel salastatud, siis olgu vähemalt märge, et töökoht Eestis puudub.”

Rehemaa sõnul on andmete puudulikkus suur probleem. Näiteks on vaja teada täpset töötavate arstide arvu ühel või teisel erialal Tartu Ülikooli arstitudengite vastuvõttu ja residentuurikohtade jaotust planeerides. Arstide liidul ei ole kuidagi võimalik hinnata, kas sotsiaalministeeriumi pakutavad arvud on optimaalsed või mitte, sest korrektseid algandmeid ei ole. Arstide puuduse teema huvitab ka avalikkust. “Kuna see register on avalik, siis võiks seal küll olla selgitus, et registris on arstid, kellel on õigus töötada, mitte tegelikult töötavad arstid. Kas mõni seadus keelab sellist lauset sinna panna?” küsib Rehemaa. “Kui registrist jääb ekslik mulje, siis ei ole ju asjad korras.”

Rehemaa on ka seda meelt, et peaks olema võimalus registreering peatada, kui arst ei ole näiteks viie aasta jooksul erialal töötanud.

Muidugi peaks sel juhul seal olema ka süsteem, kuidas saab registreeringu taastada, kui arst soovib uuesti praktiseerima hakata.

Terviseameti arstist töötaja: reeglid on sellised

Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Andrei Knuut on hariduselt arst ja kirjas oma tööandja poolt peetavas registris. Töökoha kohta aga seisab temagi kohta registris lakooniline märkus, et “tööandja pole teada”. Knuut ütleb, et ta teab seda olukorda, kuid reeglid on reeglid – registris on töökohad märgitud vaid nendel meditsiinitöötajatel, kes sellel alal ka päriselt töötavad, tema aga töötab juba aastaid ametnikuna. “Jah, on küll nii, et kui arstiharidusega inimene töötab laohoidjana, siis tema töökoha kohta andmeid registris pole,” ütleb ta.

Tunnustatud Hiina meditsiini asjatundja Rene Bürklandi kohta väidab terviseameti arstide register, et tema töökoht pole teada. Bürkland juhib juba aastaid Hiina meditsiini keskust Dao ning teeb seal Tuina ravi­massaaži, mida on Hiinas praktiseeritud juba üle 2000 aasta. Bürkland jääb teemat kommenteerides napisõnaliseks, öeldes vaid, et tegutseb Hiina meditsiini arstina, kuid miks tema kohta arstide registris puudub viide, et ta töötab, ei oska kommenteerida. “Üritasin registris leida kohta, kus enda kohta käivaid andmeid muuta, aga seda pole. Ju see on siis registripidaja teema,” lisab ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2014, 15:21
Otsi:

Ava täpsem otsing