Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paet: peaksime kaaluma kaitsekulutuste kasvu

Ken Rohelaan 05. märts 2014, 14:33

"Eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks," ütles välisminister Urmas Paet.

Sisemajanduse kogutoodangust kaheprotsendilist kaitsekulutuse numbrit ei ole Eesti täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud, mistõttu võiks riik pigem kaaluda kaitsekulutuste osakaalu suurendamist, ütles välisminister Paet täna riigikogu ees.

"Mõtleme ka sellele, millised on Ukraina sündmuste võimalikud mõjud Eestile. Ma eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks," ütles Paet. Tema sõnul väljendub kahe protsendi suurune kaitsekulutuste osakaal sisemajanduse kogutoodangust realistliku hinnanguna olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame. Ministri sõnul ei ole Eesti seda numbrit täna ja Ukraina sündmuste tõttu välja mõelnud.

Küsimuse peale, kas Eestile on reaalset julgeolekuohtu, vastas Paet, et otsest põhjust täna Eesti julgeoleku pärast muretseda kindlasti ei ole, sest selles osas teevad Eesti vastavad ametiasutused, samamoodi meie partnerid NATO-s, Euroopa Liidus ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, oma tööd hästi.

"Samas, nagu ma ütlesin, usun, et täna kõik mõtlevad eurooplased on loomulikult mures Venemaa agressiooni pärast Ukrainas, kuna asjade käik on näidanud, et paraku on Venemaa oma sammudes jätkuvalt ettearvamatu. Nii et seni, kuni agressiooni olukord kestab, on loomulikult julgeoleku olukord kogu Euroopa jaoks muutunud," täpsustas minister.

Eesti valmis osalema vaatlusmissioonidel

Paeti teatel on Krimmi poolsaarel 600 etnilist eestlast, kellest 14 on Eesti kodanikud. Ministri kinnitusel on Eesti valmis osalema OSCE missioonil, mille eesmärk on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ja püüd selle süvenemist osapooltevahelist dialoogi vahendades ennetada.

"Probleem on samas selles, et OSCE ulatuslik, umbes 100-inimeseline missioon, milleks on olemas mandaadi eelnõu, vajab OSCEs konsensust, aga selle saamine on üsna ebatõenäoline, sest see vajab ka Venemaa nõusolekut," lisas minister.

Paeti sõnul plaanitakse veel inimõiguste hindamise missiooni, poliitilise dialoogi missiooni ja ka sõjalist inspektsiooni. Sõjalises inspektsioonis on Eesti valmis osalema kahe vaatlejaga. "See missioon peaks algama täna kogunemisega Odessas, kuid Venemaa on ka juba teatanud, et ei luba külastada oma sõjaväeobjekte," ütles minister.

Ukraina vajab majandusabi

Eesti välisministri sõnul on Ukraina majandus väga keerulises olukorras. Tema sõnul on Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk viidanud sellele, et sai päranduseks 45 miljoni elanikuga riigi, mille riigikassa sularahas mõõdetavate likviidsete vahendite hulk on väga napp.

"Seetõttu on enam kui ilmne, et Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on selle riigi jalgadel püsimine äärmiselt küsitav. Rahvusvaheline Valuutafond on saatnud Ukrainasse juba oma eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. Ka Euroopa Liidu välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada," ütles Paet.

Ministri sõnul on kogu olukorra edasises arengus üks määrav telg ka küsimus Ukraina gaasiga varustamisest. Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse hinnaga ja see võib kasvatada võlga veelgi.

Paet vastas küsimusele, kuidas on praegune valmisolek rahvusvahelise üldsuse poolt aidata Ukrainal nii-öelda seda akuutset majanduskriisi üle elada, et hindab Ukraina valmisolekut kõrgeks. "See käib nii Euroopa Liidu kohta, IMF-i kohta kui ka Ameerika Ühendriikide kohta siis ennekõike," ütles minister.

Paeti sõnul on hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks teinud ja kavatseb seda suunda kindlasti jätkata. "Viimasel paaril nädalal on Eesti eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas," ütles ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. March 2014, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing