Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tööstus. Õllerevolutsioon

06. märts 2014, 00:00

Hobiõlletootjad soovivad gurmeetoodetega rikastada Eesti õlleturgu, ent ise ratsa rikkaks saada ei looda. Põhjala pruulikoja osanik Enn Parel ütles, et huvi mikropruulijate toodangu vastu on tohutu. “Üldiselt on maailma üks suuremaid joogitrende praegu see, et suured õlletootjad kaotavad turuosa väikestele pruulikodadele ning huvi mikropruulijate toodangu vastu on tohutu,” kirjeldas Parel. Ta märkis, et Eestis on see protsess alles lapsekingades, ent juba alanud.

Eesti õlleturg arenemisjärgus. Parel nentis, et praegune Eesti õlleturg on olnud täiesti sinipunane, pidades silmas, et suurtootjate Saku, A. Le Coqi ja Viru Õlle turuosa on kokku umbes 90%.

Eesti õlle­turg on Pareli arvates naabritest maha jäänud. “Lätis-Leedus on väga arvestatav hulk väiketootjaid, ka Soomes on mikropruulikodade turuosa eelnevatel aastatel jõudsalt kasvanud, olles jõudnud mahult juba üle 12 miljoni liitri,” selgitas Parel. Seejuures tõdes ta, et olukord Eestis on muutumas. “Üle mitme aasta on turule tulemas terve rida väiketootjaid, kes senise igava, tuima ja ühetaolise masstoodangu asemel pakuvad täiesti teistsugust toodet – pinnakääritusmeetodil valmistatud väga suure linnase- ja humalasisaldusega maitsekat gurmeeõlut,” selgitas Parel.

Rae vallas tegutseva Genika Õllemeistri juhatuse liige Aleksei Tsvetikov leiab samuti, et Eesti õlleturg areneb. Tsvetikovile teeb rõõmu, et turule lisandub aina rohkem uusi väikeõlletootjaid.

Suurtootjatega ei konkureeri. Vormsi Õlu pruulmeister Arkadi Tammik ütles, et väiketootjad on niši­tootjad. “Suurtega me ei konkureeri mitte mingil moel,” lausus ta ja selgitas, et Eesti õlletootmise maht on üle 100 miljoni liitri aastas, väikeõlletootjaid on alla kümne ja nemad ei tooda miljonit liitritki.

Tammik lausus, et õlletootjad peavad valima, kas tahavad tegeleda mahu või kvaliteediga. “Tundub, et mõlemat korraga ei saa, sest suurtööstused teevad õlut teistmoodi kui väiketööstused,” selgitas  ta. “Kõik suured õlletööstused teevad high gravity brewing’ut,” ütles Tammik. Ta selgitas, et suurtööstused teevad valmis kange õlle, seejärel lahjendavad seda, lisavad vajaliku humalakontsentraadi ja nii edasi. “Meie teeme ikkagi iga sordi täiesti eraldi ja me ei tee kanget õlut, ei lahjenda pärast seda,” lisas Tammik.

Parel rääkis, et kasvamine on iga alustava ettevõtte plaanidesse sisse kirjutatud, ent suurtootjaks kasvamine nende eesmärk kindlasti ei ole. “Tahame teha kompromissitult head õlut ning pigem oleme natuke väiksemad ja teeme lojaalsele fänni­baasile supertooteid, kui hakkame massidele suurtootjate stiilis igavust pakkuma,” lausus Parel.

Nõudmine ületab pakkumist. Genika Õllemeistril on Tsvetikovi sõnul plaanis lähiajal tootmist laiendada. Ta märkis, et tellimusi on palju ning seega tehakse õlut küllaltki suurtes kogustes. “Meie kasv on meile hädavajalik, selle ulatus on ainult aja küsimus,” lisas Tsvetikov.

Ka Parel tunnistas, et nõudlus ületab pakkumist mitte protsentides, vaid kordades. Praegu on Põhjala lõpetamas päris oma pruulikoja ehitust ja Parel avaldas lootust, et hea õlle sõbrad saavad juba aprillis nende tooteid osta märgatavalt rohkematest kohtadest kui seni. “Samuti peaks seejärel olema kogu aeg midagi saada,” lisas Parel. Ta selgitas, et seni on nende üksikud partiid paari päevaga ära müüdud.

Parel tõdes, et turundus algab tootearendusest ja nemad püüavad teha nii head õlut, et see ei vajagi reklaami.

Tammik ütles, et nemadki pole pidanud õlle müümise nimel palju vaeva nägema. Ta selgitas, et esimesed huvilised said meki suhu ajal, mil ta veel põlve otsas pruulis. Info heast õllest levis ringidena, ja need ringid on ajaga kasvanud.

“Kui restoran hakkab köögist, siis õlu hakkab sisust, mitte ilusast sildist või telereklaamist,” tõdes Tammik. Ta rääkis, et praegu pruulivad nad 4000 liitri kandis, ent peagi tõstavad mahu 6000 liitri peale.

Hobiäri. Tammiku sõnul jäi nende õlletehase investeeringu suurusjärk poole miljoni euro kanti, millest sisseseade maksis umbes 250 000 eurot. Veel oleks vaja väikest automatiseeritud villimisliini, mis maksab kuni 100 000 eurot.

Tammik märkis, et tema õlletehase juures pole Exceli-põhine juhtimine ja kasum kõige tähtsam. “Me vaatame ka muid asju, et oleks ka fun,” selgitas Tammik. Ta lisas, et nälga muidugi ei tohiks jääda, ent see, kas seadmed tasuvad ennast ära kuue või kümne aastaga, pole praegu tähtis. “Väikepruulikojad on elustiiliäri,” nentis Tammik.

Parel rääkis, et Põhjala alginvesteeringu suurusjärk jäi 400 000 euro kanti. Seejuures läks suurem osa summast tema sõnul tehnoloogiasse.

“Tagasiteenimisega kiiret ei ole – see on eelkõige hobiäri ning keegi Põhjala osanikest ei looda sellega kiirelt rikastuda,” nentis Parel.

  • Õllenautijate põlvkond

“Õlu peab olema maitselt meeldiv ja sisaldama mõnusat aroomi, samuti on tähtis, et õllel oleks järjepidev maitse,” kirjeldas Genika Õllemeistri juhatuse liige Aleksei Tsvetikov head õlut. Ta tõdes, et inimesed on hakanud lõpuks mõistma, mis on hea õlu.
Põhjala pruulikoja osaniku Enn Pareli arvates on õllemaailm vähemalt sama huvitav ja mitme­kesine kui veinimaailm ning pakub vähemalt sama hämmastavaid maitseelamusi. “Inimesed avastavad, et hele laagerõlu ja selle kümned variatsioonid polegi ainuke võimalik õlletüüp. 20 aastat on pidanud inimesed õlleklaasi taga nukrutsema, aitab sellest küll,” lisas ta.

 

Tasub teada

  • Kust saab osta väiketootjate õlut?

Põhjala õlu
Saadavus hootine, küsida tasub Tallinnas Drink Shopist ja Tartus Õllepood Nr. 1 Gambrinusest.
Vaadiõlu enamasti saadaval baarides Pudel ja Drink, Põrgu, Hellas Hunt (kõik Tallinnas) ning Möku, Naiiv ja J. R. Schrammi Keller (Tartus).

Genika õlu
Müüb rohkem vaadiõlut. Müügil poeketis Elav Õlu. Suvel müüakse vabaõhuüritustel üle Eesti. Õlut valmistatakse tellimuse peale. Baarid ja restoranid, kes tahavad teistest eristuda, saavad tellida oma nimega õlut.

Vormsi õlu
Praegu veel müügis pole, varsti saadaval Tartus Õllepood Nr. 1 Gambrinuses, Tallinnas Drink Shopis. Huvi on tundnud Selver, Drink Bar ja ­J. R. Schrammi Keller.

 

Kommentaar

  • Väikeõlletootjad suurele letile

Andres Heinver, ASi Selver keti juht
Rõõmuga näen, et Eesti õllekultuur on rikastunud. Väiketootjate õlled on Selverisse igati teretulnud.
Kahtlemata on tegu elulaadi- ja nišitoodetega, mis ei hakka võistlema suurtootjate õllega, aga hea, et selline vaheldust pakkuv väiketootmine on ka Eestis tärganud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. March 2014, 19:26
Otsi:

Ava täpsem otsing