Vaadelgem tööjõu puhul maksukoormust tervikuna

06. märts 2014, 00:00

Tööjõu maksukoormuse hindamisel on kerge sattuda spetsiifiliste näidete ja üksikutele maksudele keskenduvate võrdluste võrku. Selgema pildi annab maksukoormuse vaatamine tervikuna.

Vastupidisel juhul moonutab tõde kas või see, kas sotsiaalmaks on tööandja või töövõtja kanda. Tööjõukulude ja maksukoormuse kontekstis sisulist vahet ei ole, kuid kui lähtuda ainult ettevõtte makstavatest maksudest, siis jõutaksegi analüüsides väärtõlgendusteni. Näiteks Doing Business raporti makse puudutava osa (näidisettevõtte maksumäär) või ka 18. veebruari Äripäevas ilmunud loo “Kallis Eesti palk” põhjal ei saa sugugi järeldada, et Eesti tööjõu maksukoormus on Euroopa või OECD riikide absoluutses tipus. Tööjõudu maksustatakse palgatasemeti erinevalt ja madalapalgaliste maksukoormus võib olulisel määral erineda kõrgepalgaliste omast, sõltuvalt tulumaksusüsteemi progresseeruvusest.

Indikaatoriks maksukiil. Üks hea indikaator, mille alusel tööjõu maksukoormust võrrelda, on maksukiil. See kirjeldab tööjõukulu ja netopalga vahet ehk protsenti ettevõtte tööjõukuludest, mis maksudena tasutakse.

Iseloomustamaks erinevusi metoodikate vahel, on hea võrrelda Eesti ja Taani positsiooni PWC Paying Taxes 2014 edetabelis ja tegelikku maksukiilu. Kui Taani on Paying Taxes’i hinnangu järgi ettevõtete poolt tasumisele kuuluvate tööjõumaksude 3,6% maksumääraga Euroopa madalaimate määrade seas, siis Eesti paistab silma Taanist rohkem kui kümme korda kõrgema 39,4% maksumääraga.

Edetabelis paiknemise põhjus on lihtne – Taanis tasub sotsiaalmaksed suurel määral töötaja ja seetõttu need PWC metoodika järgi ettevõtte maksukoormusse ei lähe.

Kui võrrelda maksukiilu keskmise palga juures, on need Eestis ja Taanis pea võrdsed. Hinnates maksukiilu aga näiteks kahe ja poole keskmise palga ehk Eesti puhul umbes 2200 euro suuruse palga juures, on Taani tööjõud maksustatud juba tuntavalt kõrgemini. Eestis tasutakse sellisel puhul tööjõumaksudena palgakulult 41,9%, Taanis vastavalt 48,7%.

Kõrgem palk, väiksem koormus. Kui võrrelda Eesti tööjõu maksukiilu OECD riikidega, siis keskmise palga juures ületab see ligikaudu viie protsendipunktiga keskmist. Alates keskmiselt 2000eurosest palgast on tööjõu maksukoormus OECD keskmisega samal tasemel ning kõrgemate palkade juures juba alla selle. Eesti puhul saab rääkida eelkõige madalapalgaliste suhteliselt kõrgest tööjõu maksukoormusest ja seetõttu on õige arutleda maksuvaba tulu määra tõusu võimaluste üle, mis vähendab väikse sissetulekuga inimeste maksukoormust proportsionaalselt rohkem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. March 2014, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing