Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edukas Eesti: raha asemel inimesi väärtustades
Eduka Eesti arvamuskonkursile viimase kuu jooksul laekunud ideede hulgas paistab silma inimese väärtustamine ning laste tuleviku ja tervise tähtsustamine.
SEB analüütiku Ruta Arumäe meelest on arvamuskonkursile laekunud palju häid mõtteid. "Kindlasti on Eestile tarvis nii suuremat kindlustunnet tuleviku ees, suuremat sotsiaalset sidusust, suuremat koostööd nii riigi sees kui väljas, nii talentide kui ka kõigi teiste senisest enam väärtustamist," sõnas Arumäe. "Ma arvan samuti, et mahendus, tervis ja loodus võiks olla Eesti kaubamärk ja alustada tuleks iseenese tervisest."
Lapsed ja haridus on tulevik
Kõige tähtsamaks Eesti arengu seisukohalt peab Arumäe lastega seotud valdkondi. "Kahel käel kirjutan alla mõtteavaldusele "Eesti maailma viie lapsesõbralikuma riigi hulka"," lausus Arumäe. "Selle mõtte hääletaksin ma kõige olulisemaks, mida eduka Eesti jaoks esmajärjekorras ära teha tuleb." Arumäele on lähedased ka taani-briti kirjaniku Harald Havsteen-Mikkelseni mõtted: kõigest enam vajab Eesti kindlustunnet; nii riigi, kodanike kui ka ettevõtete huvides on perede heaolu püsimine pärast emapalga lõppemist.
LHV Groupi juhataja Rain Lõhmus tõstab esile ettevõtja Jüri Mõisa lugu "Hooligem oma talentidest!" "Ilus ja õige üleskutse, finantskapitalist olulisem on tõesti inimkapital," võtab ta lühidalt kokku. "Talendid soodsas keskkonnas on paljuks võimelised." Lõhmus leiab, et eriti tuleb panustada noortesse, sest nooruses kujuneb välja mõtlemine ning laiema vaatenurgaga inimesi on väga vaja (vt Dmitri Jegorovi idee).
Catella Eesti juht Aavo Koka tähelepanu pälvinud ideed seas on Ailar Väärtmaa idee tuua Eesti ettevõtjad koolidesse oma lugu rääkima. "Pirita majandusgümnaasiumis õpetab ettevõtlust ja majandust Henton Figueroa, Tsiilist pärit šarmantne mees, kes on eesti keele sulaselgeks õppinud," toob ta juba toimiva näite. "Edukas ettevõtja ja Tšiili aukonsul Eestis. Aga näe, õpetab peaaegu põhikohaga gümnaasiumis ka! Aga siht võiks olla mitu kraadi kangem."
Maksame palka tunni kaupa
Aavo Kokk kiidab ka "kalli kursusevenna" Ivo Rulli ettepanekut loobuda kaheksatunnise tööpäeva standardist. "Efektiivsus ja aeg kulgevad eri radasid mööda," tähendab ta. "Meeleolu mõjutab tulemust ikka kole palju. Iga vähegi tubli asutus püüab meeleolu luua omal moel. Tundub tõesti veider arvata, et töötajatele on parim 40tunnine töönädal."
Rulli idee sümpatiseerib ka PwC partnerile Ago Vilule, kes teeb omalt poolt ettepaneku mitte poolele teele pidama jääda. "Miks mitte pidada ajaarvestust lihtsalt tunni kaupa," küsib ta. "Näiteks PwCs tehakse ajaaruandeid ja makstakse palka kuueminutilise täpsusega. Töötajatel on suur vabadus nii oma tööaja planeerimisel kui ka puhkuste väljavõtmisel, puhkust saab välja võtta ka mõne tunni haaval. Loomulikult ei pruugi selline paindlikkus sobida kõigile ettevõtetele, kuid olen täiesti nõus, et seadusega sätestatud kaheksatunnine tööpäev on ajale jalgu jäänud."
Rahapiits ja tervisepräänik
Hindajad peavad oluliseks ka finantshariduse parandamise vajadust, millele juhtis oma artiklis tähelepanu Kristjan Velbri. "Kas pole veider," arutleb Aavo Kokk. "Ühte maailmakeelt, inglise keelt õpivad Eestis kõik juba lasteaias. Aga teist ilmakeelt, rahatehingute kirjeldamise reegleid õpivad mõned alles ülikoolis? Pole siis ime, et rahvas on finantsasjus kirjaoskamatu!" Ago Vilu meelest võiks majandus ja rahanduse eriala kohustuslikuna õpetada gümnaasiumi lõpuklassis.
Rohkem kui üks hindaja nimetas sümpaatsena Maru Metspalu terviseprääniku-ideed. Kokk märkab siin ka nõrka külge: "Kas ikka tasub tervisekäitumist maksusüsteemi kaudu reguleerida? See ju eeldab, et rahandusministeerium ja maksuamet hakkavad määrama, milline on tervislik eluviis ja milline ei ole."
EDUKA EESTI ARVAMUSKONKURSS
Korraldajad: Äripäev, Danske Bank, EMT, Tallinna Kaubamaja, Saku Õlletehas, Tallinna Vesi ja Raidla Lejins & Norcous.
Peaauhind: 10 000 eurot, teisele kohale 3000, kolmandale 2000 eurot
Sel hooajal avaldatud lugusid: 92
Lõpuüritus, kus saab teatavaks võitja: 11. märtsil 2014 Estonia Talveaias
Tänavuse hooaja esimene kokkuvõte: Vilja Kiisler, "Aitäh, Raimo, et maksid X tuhat eurot makse" ÄP 04.02.2014
Eelmise hooaja võit: läks jagamisele Age McCanni loovjuhi Heiki Urbala ja IT-konsultant Raul Ennuse vahel, kes mõlemad käisid välja idee õpetada lapsed programmeerima juba kooli esimestes klassides. Teine koht: Swedbanki vanema investeeringute juhi Tarmo Tanilase idee viia sisse riigi varahoidja amet. Kolmas: ettevõtja Raul Allikivi idee ajada "õiget" äri elamislubadega. Kokku ilmus 86 lugu
VALIK VEEBRUARIS 2014 ILMUNUD IDEID:
Eesti vajab kindlustunnet, Harald Havsteen-Mikkelsen
Edukaks saab Eesti vaid siis, kui nii üksikisikud kui ka kohalikud ettevõtted tunnevad kindlust homse päeva ees.
Anname preemiat tubli tervise eest, Maru Metspalu
Et motiveerida Eesti inimesi nii tervislike eluviiside järgimise kui maksude maksmise osas, tuleks neid tubli tervisekäitumise eest premeerida.
Jõukus tuleb ekspordi ja impordi vahekorda muutes, Martin Arula
Jõukuse kiireks ja pikaajaliseks edendamiseks tuleb suurendada riiki saabuva ja siia jääva raha hulka.
Toome ettevõtjad kooli oma lugu rääkima, Ailar Väärtmaa
Et tekitada noortes inimestes huvi ettevõtluse vastu, on vaja rohkem inspireerivaid lugusid. Parim koht, kus noor saaks neid kuulata, on koolis.
Eesti edu võti peitub hõredas asustuses, Ülo Mattheus
Eesti võimalus tulevikuks meie hõredas asustuses. Arendada tegevusi, milleks on vaja piisavalt maad, ruumi ning ka tolles ruumis olevat loodusressurssi.
Eesti maailma viie lapsesõbralikuma riigi hulka, Rait Kaarma
Arenguvisioon - Eesti viie lapsesõbralikuma riigi hulka - on vastus korraga kahele Eesti väljakutsele. Esiteks loob see eeldused meie ainukese tõelise ressursi hoidmiseks ja kasvatamiseks. Teiseks muutuksime talentidele atraktiivseks elukohaks.
Omakapitalimaks toob maksurahu ja loob õiglust, Karli Lambot
Omakapitalimaksu kehtestamine võimaldab luua maksurahu järgmiseks kahekümneks aastaks, ilma et üldine maksukoormus suureneks
Aasta õpilasena välismaal muudab kogu edasist elu, Dmitri Jegorov
Ma ei hellita lootust, et õpilasvahetuse hoogustamiseks tekiks riiklik programm koos piisava finantseerimisega, kuid ideaalis võiks see nii olla.
Lisame finantsharidust kõigile, Kristjan Velbri
Teha kohustuslikuks või vähemalt soovituslikuks inimeste rahandusalaste teadmiste omandamise suuremate finantsotsuste tegemise eel.
Teeme tervisliku elustiili Eesti brändiks, Janno Joona
Meile toob edu tervislik ja loodusega kooskõlas elamine ning selle mõtteviisi muutmine tooteks, mida kogu maailmale müüa.
"Welcome to Estonia" asemele "Ettevõtlik Eesti", Kadri Kullmann
Eesti ainus võimalus on olla ettevõtlik riik. Tunnuslause "Welcome to Estonia" võiks vahetada sisukama sõnumiga tunnuslause "Ettevõtlik Eesti" vastu.
Loobume 8tunnise tööpäeva standardist, Ivo Rull
Eesti oleks märksa edukam, kui läheksime üle paindlikule töökorraldusele ka traditsioonilistel tööaladel.
Soodustame raha liikumist reaalmajandusse, Heino Lemsalu
Riik võiks alustava ettevõtluse soodustamiseks lubada eraisikutel teha investeerimiskonto finantsvaraga maksuvabalt aktsia- ja osakapitali sissemakseid äriühingutesse.
Otsusta ise, kuidas kasutada sinu makstud makse, Aarne Leisalu
Maksuhääletuse idee põhineb maksumaksja võimalusel pidevalt mõjutada poliitikute jaotatavate vahendite hulka ning demonstreerida suhtumist poliitilistesse otsustesse.
Hooligem oma talentidest!, Jüri Mõis
Uuel sajandil on majandusedu peamiseks teguriks saanud kapitali asemel talendid.
Autor: Vilja Kiisler, Kristi Malmberg
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.