Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gasell. Kas või läbi halli kivi

07. märts 2014, 00:00

Tallinna ehitusfirma Agio Ehitus tõestab, et oma niši võib leida ka maa alt – firma rajab torustikke kinnisel meetodil igasugusesse pinnasesse. Teadmised, kogemused ja uus tehnoloogia on taganud Aleksandr Nikonovitši juhitavale Agio Ehitusele kiire arengu ja ettevõttest on saanud gasellfirma.

Firma edu taga on julgus võtta ette ükskõik kui keeruline töö. Eesmärkide saavutamiseks läheb firma kas või läbi halli kivi, seda ka sõna otseses mõttes – Agio Ehitus puurib läbi ükskõik millisest pinnasest, ka kaljuseinast. Firma ei karda end reklaamida sõnapaariga: puurime kõike.

Enne firma asutamist 1991. aastal juhtis Aleksandr Nikonovitš ettevõtet, mis rajas peatöövõtu korras Tallinna vanalinna, Lasnamäe ja Mustamäe alla kanalisatsioonivee utiliseerimistunneleid. Kõiki kaevetöid tehti tookord lahtisel meetodil. “Nägin, kui kulukas see on, ja hakkasime koos alltöövõtjatega uurima, kas on võimalik teha seda odavamalt ja lihtsamalt. Hakkasin tundma huvi torustike ehitamise vastu kinnisel meetodil,” selgitab Nikonovitš, kuidas sattus praegusesse tegevusvaldkonda.

Estlink 2 kaabli ehitus tuli raskelt. Tõsi, algul tegeles Agio Ehitus rohkem alltöövõtuga ja paigaldas torustikke avatud meetodil. Põhjalikumalt hakkas firma torustikke ehitama kinnisel meetodil 2000. aastast.

Ühe viimase aja tähtsama tööna nimetab ­Nikonovitš puurimist merepõhjas projekti Estlink 2 kaabli jaoks. Tööde maht oli kokku 1600 ­kilomeetrit. “Kohati oli raske, kuid saime hakkama,” iseloomustab Nikonovitš tagasihoidlikult. “Meil tuli puurida kaldalt korraga umbes 400 meetrit, sest kaldaliin on kaitseala ja kaevetöid seal teha ei tohi,” seletab ­Nikonovitš.

Ta lisab muiates, et maailmarekordit nad muidugi ei purustanud, see on  4500 meetrit. “Eestis pole selleks ka vajadust olnud,” märgib ta.

Alates 2006. aastast on Agio Ehitus osalenud projektis, mis viib Eesti õhuliinid maa alla. “Liinide viimisega maa alla väheneb kaitseala oluliselt – 50 meetrilt 2 meetrile – ja see vabastab maa ehituseks,” rõhutab Nikonovitš projekti tähtsust.

Nikonovitš nendib, et kuna 2013. aastal lõppes riiklik programm, mis eraldas raha insenerivõrkude taastamiseks, koondavad nüüd paljud võrguehitusfirmad töötajaid. Nikonovitši kinnitusel kavatseb tema siiski säilitada kogu kollektiivi ehk umbes 35 inimest.

Läksid Lätti itaallastelt tööd napsama. ­Kuna Eesti turust kipub väheks jääma, alustas Agio Ehitus tegutsemist Leedus ja Lätis.  “Varem ei olnud meil välismaal töötamiseks vajalikke vabu ressursse,” seletab Nikonovitš.

Kuna mullu vähenes siinsete tööde maht, oli firma siiski sunnitud otsima rakendust Leedus ja ­Lätis. “Leidsimegi seal tööd. Lätis on nõudlust suurte võimsuste järele, aga lätlased kutsuvad töid tegema itaallasi ja poolakaid. Saame pakkuda neile väärilist konkurentsi,” lausub ta.

Nikonovitš lisab, et arvestades ette­võtte kogemusi ja teadmisi, leiaksid nad koha ilmselt ka ­Venemaa turul.

Nikonovitši kinnitusel on Agio Ehitusel ­Eesti kõige võimsamad seadmed, kui konkurentidega võrrelda. Kõigest kuu ajaga on firma võimeline ehitama kuni 4 kilomeetrit torustikku kinnisel meetodil. Tööde keskmise raskusastme juures ehitab üks brigaad umbes 100 meetrit torustikku päevas. “Traditsioonilise avatud meetodiga on aga võimatu ehitada ainult ühe päevaga 100 meetrit torustikku läbimõõduga 100 mm,” toob Nikonovitš võrdluseks.

Ta peab ettevõtte suurimaks väärtuseks töötajaid, enamiku spetsialistidest on ettevõte ise välja koolitanud. Tööle kandideerijate seast valitakse inimesed, kes on varem torustikega tegelenud, kellel on olnud kokkupuude tehnikaga ja kel on vajaliku kategooria juhiluba.

Enne kui töötajat võib nimetada professionaaliks, kulub kaks usinat õpipoisi-aastat, arvab ­Nikonovitš. “Peamine, et spetsialist mõistaks ja tunnetaks, mida ta maa all teeb. Et ta teaks, mis seal maa all toimub, kuna tööga käib alati kaasas suur risk,” lausub ta.

Töötajate ühisüritused on investeering. ­Nikonovitš on veendunud, et tema ettevõtte töötajaid  motiveerib kokkuhoidev kollektiiv sama palju kui suur palk. “Oluline on, et inimene tunneks ennast tööl mugavalt,” rõhutab ta. Sama oluliseks peab ta kollektiivi atmosfääri. “Ühisüritused lähendavad töötajaid omavahel,” lausub ta ja lisab, et mõtleb kõiksugustest firmaüritustest kui investeeringutest.

Kui vaadata Agio Ehituse viimase viie aasta majandustulemusi, hakkab silma kasumi suur kukkumine 2010. aastal.

Nikonovitši sõnul oli põhjus töömahu vähenemine kohalikul turul. “Kuna firmal on püsikulud, annavad muutused turul kohe kasumis tunda, ja mitte positiivselt,” seletab ta. “Saame oma raha konkreetse töö eest ja meie kasum sõltub tehtud tööde kiirusest.”

Nikonovitš lisab muiates, et ette tuleb igasuguseid kliente. “Kui mõni näeb, et saame tööga kergesti hakkama, paluvad nad juba kokku lepitud hinda alla lasta,” räägib ta. “Tuleme neile isegi vastu, sest tekitame sellega firmale hea maine. Samas, kui meil on töö tegemisel raskusi tekkinud, pole veel ükski klient lisaraha pakkunud,” nendib ta.

 

Mis on mis

  • OÜ Agio Ehitus

Asutatud 27.11.1991.
Ainuomanik ja tegevjuht Aleksandr Nikonovitš. Lõpetanud Venemaal Brjanski tehnoloogiainstituudi, Äri­päeva selle aasta algul koostatud dividendide TOPis oli 318 605 euroga 129. kohal.
Paigaldab alates 2000. aastast torustikke peamiselt kinnisel meetodil, enne seda ehitas aastatel 1991–2000 vee-, gaasi- ja kanalisatsiooni­trasse alltöövõtjana ja avatud meetodil.
Kasutab maailma juhtivaimate tootjate seadmeid horisontaalpuurimiseks ja mikrotunnelite rajamiseks. Omab litsentse, et puurida erinevates pinnasetingimustes.
Võimeline aastas ehitama 50–60 kilomeetrit erineva otstarbega torustikke.
Teeb suurema osa töid Eestis, viimastel aastatel ka Lätis ja Leedus.
Töötajaid 35, vajalik koolitus saadud Saksamaal, Šveitsis, Soomes jt riikides.

 

Tasub teada

  • Mis on kiire kasvu põhjused?

1. Töötajate professionaalsus ja universaalsus. Ettevõttes töötavad professionaalid, kes on hingega töö kallal. Just tänu neile usaldatakse firmale kõige keerulisemaid projekte. Praegu, kui paljud suurepärased spetsialistid sõidavad tööle välismaale, on hea tööjõud eriti väärtuslik. Agio Ehituse töötajad on ka tõelised universaalid – ettevõttes saavad töötajad vajadusel üksteist asendada.

2. Mobiilsus. Kui on olemas vaba brigaad, suudab Agio Ehitus tellimuse saamisel olla mõne tunni pärast ükskõik millises Eestimaa nurgas.

3. Piisavalt võimsust ja ressurssi. Firma leiab alati võimaluse lahendada tellija probleemid vajaliku aja jooksul. Agio Ehituse puurmasinapark võimaldab puurida ükskõik millistes pinnasetingimustes, alates vesiliivast ja lõpetades kõige tugevamate kaljukivimitega.

 

Üks küsimus

  • Milline vanasõna iseloomustab kõige paremini teie tegevust?

Aleksandr Nikonovitš, OÜ Agio Ehitus omanik ja tegevjuht
Töö kardab meistrit. Minu moto on alati olnud: ära anna kunagi alla. Meie firma võtab ette ka eriti keerulisi töid. Mõnikord, kui meie konkurendid on käinud objektiga tutvumas, on nad kohe öelnud, et see on Agio Ehituse rida, las nemad tegelevad sellega. Kui konkurendid ütlevad tellimusest ära, sest nende meelest pole seda võimalik täita, võtame meie objekti ette ja viime lõpuni. Seda tehes oleme mõnikord isegi miinusesse jäänud, kuid me ei jäta midagi poolikuks.

 

Kommentaar

  • Firma viis tippu sihikindel juht

Jaano Vink, ASi Nordecon juhatuse esimees
Viimasel ajal pole meil Agio Ehitusega palju ühisprojekte olnud, aga eelnevatel aastatel oleme üksjagu koostööd teinud. Meil on alati hea ja konstruktiivne koostöö. Agio Ehitus on järjepidevalt investeerinud tehnikasse ja seetõttu on neil välja panna kõige parem ja suurem tehnikapark. Neil on piisavalt kogemusi ja see ­aitab enamiku riskidest maandada. Nende edu üks alus on ettevõtte karismaatiline juht Aleksandr Nikonovitš, kelle teadmised, kogemused, hea müügitöö ja sihikindlus on firma tippu viinud.

 

Pane tähele

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väike­firmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
Äripäeva Gaselli TOP ilmus 20. veebruaril. Lähteandmeteks olid müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010–2012. 2010. aasta käive pidi olema üle 100 € ja 2012. aasta oma alla 13 mln €. TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2014, 19:10
Otsi:

Ava täpsem otsing