Investor Toomas. Ei taha müüa ega osta

Ebameeldiva üllatusena tuli Venemaa Krimmi invasioon, mis lõi märtsi algul turud kõikuma ja suurendas üldist ebakindlust. Otsest Ukraina ja Vene riski portfellis pole. Nende maade väärtpabereid ega valuutasid seal pole ja olemasolevate ettevõtete tulemustele ei tohiks Venemaa otseselt kuigi palju mõju avaldada.

Venemaa veterinaaramet kaevas Norra kalatootjate vastu juba varem sõjakirve välja, hoiatades, et nad võivad kehtestada osale Norra kalatootjatest Venemaale sisseveo piirangud. Osa Norra kalatootjaid ei lasknud Vene inspektoreid kõikidesse ruumidesse, kuhu nad tahtsid minna. Et Lääs plaanib kehtestada Venemaale sanktsioone Ukraina avantüüri eest ja Venemaa on lubanud sellele vastata omapoolsete meetmetega, isegi välisfirmade aktsiaosaluste konfiskeerimisega, tuleb olla ettevaatlik ja oodata ära, mis tegelikult juhtub.

Ebameeldiv segadus. Arenevatel turgudel ei paista veel, et olukord oleks paranenud. Praegu pole tunnet, et võiks aktsiate müügiga edasi minna, kuid ka osta ei julge. Valitseb selline ebameeldivalt segane aeg.

Mitu aktsiaturgu on teinud rekordeid või on väga lähedal rekordtasemele. Enam ei saa öelda, et aktsiaturud on odavad. Venemaa aktsiaturg oli ka enne arenevatest turgudest tervikuna odavamalt hinnatud ja on viimatiste sündmuste järel veelgi soodsam.

Toomas ei plaani sellest hoolimata Vene aktsiaid osta. Risk tundub ebamõistlikult suur. Kas üldse on mõnda maailmatasemel juhtkonnaga läbipaistvat Vene ettevõtet, mis on omal alal maailmas liider ja mida ei ähvarda poliitiline risk?

Üksikuid soodsalt hinnatud ettevõtteid võib mujaltki leida. Miks mitte võtta globaliseerumisele vastupidine investeerimisnägemus – osta võimalikult kohalikult (see ei tähenda Eestit) ehk siseturgudele suunatud tegevusega ettevõtted korralike makronäitajatega maades. Veebruaris kasvas Toomase portfell jaanuariga võrreldes 0,1 protsenti, 203 320 eurole. Aktsiate osakaal portfellis oli 48 protsenti.

3. märts ehk see päev, kui finantsturge ehmatas Venemaa tegevus ning Ukraina ja Vene aktsiaturud kukkusid päevaga üle 10% ja Euroopa börsid 3%, vähenes portfell päevaga 0,8%, 201 605 eurole. Järgnevate päevadega on portfell siiski veidi kosunud.

Kuidas läks ettevõtetel lõppenud kvartal? Norra lõhekasvataja Leroy Seafoods suurendaski ­ootuspäraselt eelmise aasta eest makstava dividendi ettepanekut. Kui 2012. aasta eest maksis ettevõte 7 Norra krooni dividendi aktsia kohta, siis tänavu tehakse ettepanek maksta 10 Norra krooni aktsia kohta. See teeb aktsia dividenditootluseks 5,3%. Leroy Seafoodsi neljanda kvartali käive kasvas aastaga 2,41 miljardilt Norra kroonilt 3,23 miljardile Norra kroonile. Ärikasum ilma kalade biomassi korrigeerimiseta kasvas 136 miljonilt Norra kroonilt 425 miljonile Norra kroonile. Alanud aasta esimeseks kvartaliks prognoosis ettevõtte nõukogu mullusest tugevamat ärikasumit (biomassi ümberhindluseta).

Madalam vase hind tõi kaasa Peruu vasekaevandaja Southern Copperi neljanda kvartali puhaskasumi aastase 19% vähenemise. EBITDA-kasum vähenes 894,4 miljonilt dollarilt 723,9 miljonile, käive 1,65 miljardilt dollarilt 1,53 miljardile. Vasetoodang kasvas 1,1%. Ettevõttel on suur lootus, et USA, Euroopa ja Jaapani majandus paraneb, need riigid annavad kokku 54% maailma SKPst.

ABB tõmbas 2011.–2015. aasta eesmärke madalamaks. Uusi pikaajalisi eesmärke on oodata sügisel. Neljanda kvartali käive tuli veidi suurem analüütikute oodatust. Ja puhaskasum veidi alla ootusi. Ettevõte teeb ettepaneku maksta 0,70 franki dividendi aktsia kohta, mis vastas analüütikute ootustele. Aktsia dividenditootlus on 3,1%.

Kütuste ladustamisvõimaluste pakkuja Hollandi Royal Vopak teenis neljandas kvartalis analüütikute prognoositust veidi suurema kasumi.  Ettevõte prognoosis, et 2014. aastal ei ole ärikliimas oodata suuri muutusi. Ettevõte teeb ettepaneku maksta 90 senti dividendi aktsia kohta, mida on 2 senti analüütikute prognoositust rohkem. Aktsia dividenditootlus on 2,15%.

Briti luksuskaupade tootja Burberry käive oli analüütikute prognoositust suurem. 14% kasvanud käive jõudis 528 miljoni naelani. Siin aga tasub tähele panna, et luksussektoris on kasv aeglustumas. Samuti on ettevõttele katsumuseks valuutakursside liikumine. Ka teatas Burberry lahkuv juht Angela Ahrendts, et selle aasta majanduskeskkond on jätkuvalt selgusetu.

Apple’i kvartalikäive kasvas 5,7%, kuid puhaskasum kahanes 6 miljoni dollari võrra, 13,072 miljardile dollarile.

Microsofti majandusaasta teise kvartali käive kasvas aastaga 14% ja puhaskasum 2,8%.

Leedu rõivajaeketi Apranga käive kasvas 8,3%, 130 miljonile litile, kasum aga vähenes 4,5%, 10,3 miljonile litile. Sellel aastal plaanib Apranga suurendada käivet 7,5%, 624 miljonile litile (koos käibemaksuga). Avada või ümber ehitada plaanitakse 25–30 poodi ning investeerida 22–25 miljonit litti.

Olympic EG kasum kasvas 14%, 7,4 miljonile eurole, ületades sellega nii Swedbanki kui ka LHV ootusi.