Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krimm pürib Ukrainast lahku
Krimmi poliitikud kuulutasid eile välja referendumi Ukrainast lahku löömiseks ja Venemaaga liitumiseks, samal ajal kui lääneriigid vaagisid sanktsioone, mis sunniksid Venemaad taganema Ukraina sõjalisest survestamisest.
Krimmi parlament pöördus eile palvega Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Venemaa parlamendi poole, et need alustaksid protseduure Krimmi liitmiseks Venemaaga. Krimmis määrati Ukrainast lahku löömise otsustamiseks rahvahääletuse kuupäevaks 16. märts.
“Krimmi parlamendi otsused on illegaalsed, kuna need on tehtud relvastatud meeste survel,” ütles Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšinov agentuuri Bloomberg vahendusel.
“Sellele niinimetatud referendumil ei ole mingit juriidilist alust,” ütles Ukraina ajutise valitsuse peaminister Arseni Jatsenjuk eile Brüsselis pärast ELi liidritega kohtumist. “Kutsume Venemaa valitsust üles mitte toetama separatiste Ukrainas. Krimm oli, on ja jääb Ukraina osaks.”
Venemaa ei kiirusta. Venemaa riigiduuma arutab küsimust pärast referendumit, ütles endiste NLi vabariikide küsimustega tegeleva parlamendikomitee juht Leonid Slutski.
“Krimmi okupeeritud parlamendi tänane (eilne – toim) hääletus kruvib kriisile pinget juurde. ELi (välisministrite – toim) esmaspäevast üleskutset pinget maha võtta ei võetud kuulda,” säutsus Twitteris Rootsi välisminister Carl Bildt.
Brüsselis kogunesid eile erakorralisele tippkohtumisele ELi valitsusjuhid, et arutada võimalikke sanktsioone Venemaa survestamiseks.
USA seadis viisapiirangud. Kui Euroopas arutelud alles käisid, andis USA presidendi Barack Obama administratsioon juba teada oma plaanid isikute karistamiseks, kes ohustavad Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Valge Maja pressiteates nimetatakse viisapiiranguid konkreetsete ametnike ja isikute suhtes ning sanktsioone nende vastu, kes õõnestavad Ukraina demokraatlikke protsesse ja institutsioone, riigi julgeolekut ja stabiilsust. Samuti nende suhtes, kes on n-ö vasakule toimetanud riigi varasid või üritavad mingit osa riigi territooriumist oma kontrolli alla võtta ilma Ukraina valitsuse nõusolekuta.
Need sanktsioonid on lisaks Venemaa suhtes juba kasutusele võetud sanktsioonidele, mille hulgas on nii kaubanduskõneluste kui ka sõjalise koostöö peatamine, teatas Valge Maja. Ja võimalikud on täiendavad sanktsioonid, kui olukord Ukrainas ei parane, vaid halveneb.
Euroopa pani nimekirja kokku. Euroopa Liidu ametlikus teatajas avalikustati eile nimekiri Ukraina (ameti)isikutest, keda Euroopa Liit peab vastutavaks Ukraina veriste sündmuste eest ja kelle varad Euroopas külmutatakse. Nimekirjas on ametist tagandatud president Viktor Janukovõtš oma kahe pojaga ja endine peaminister Mõkola Azarov, samuti koos pojaga. Sanktsioonid kehtestatakse ka ärimees Serhi Kurtšenko suhtes, kes on presidendi lähikondsete ärihuvidega seotud Vetek Groupi juht.
Nimekirjas on teiste seas endine Ukraina peaprokurör ja Janukovõtši endine administratsiooniülem, kokku 18 inimest.
Venemaa suhtes sanktsioone arutanud Euroopa Liidu Ülemkogu otsustas peatada Venemaaga kõnelused viisalihtsustuse ja partnerlusleppe üle.
Venemaalt nõutakse viivitamatut vägede väljaviimist ja vaatlejate riiki lubamist ning juba lähipäevil Ukrainaga kõneluste alustamist olukorra lahendamiseks, ütles Ülemkogu president Herman Van Rompuy kohtumisele järgnenud pressikonverentsil.
Kui seda ei juhtu ja olukord halveneb, on EL valmis kehtestama karmimad sanktsioonid, mis tähendaks juba viisapiiranguid, varade külmutamist ning ELi ja Venemaa tippkohtumise ärajätmist. Sealt edasi on EL valmis rakendama veel ulatuslikumaid majandussanktsioone.
Ukrainale pakub EL assotsiatsioonilepingu poliitiliste peatükkide allkirjastamist veel enne maikuus toimuvaid erakorralisi valimisi ning lubab Ukrainale abi sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiakandjatest.
“Agressioon ei saa jääda tagajärgedeta,” ütles Herman Van Rompuy, toonitades, et dialoog on siiski ainus väljapääs kriisist.