Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Magus amps aasta lõpus

07. märts 2014, 00:00

Iga aasta detsembris tabab riiki kulutamispalavik: pea kõik riigiasutused teevad tavapärasest enam majandamiskulutusi ning need moodustavad kogu aasta eelarvest isegi kuni viiendiku.

Nii kulutas riik eelmisel aastal ülalpidamiseks ettenähtud rahast detsembris 91,7 miljonit ­eurot ehk  16,3%. Ka kahel eelneval aastal on kulutuste osakaal detsembris olnud samas suurusjärgus – 2012. aastal 16,9% ja 2011. aastal 16,2%. Kulusid aasta peale võrdselt jaotades peaks riik igas kuus tegema aga pea kaks korda vähem ehk 8,33% kuludest.

Miks kulud aasta lõpus kasvavad? Riigiasutuste pressitöötajad toovad põhjenduseks, et aasta lõppu jäävad tavaliselt kõiksuguste lepingute tähtajad, tellitakse vajalikku tehnikat või varustust. Näiteks mullu suurima detsembri osakaaluga kulutaja riigikogu kantselei toob välja, et aasta lõppu jäid uurimis- ja arendustööde väljaminekud, ajakirjanduse tellimus järgmiseks aastaks, tarkvara rendi makse, samuti lõppes laua- ja sülearvutite ning serverite hange.

Rahandusminister Jürgen Ligi näeb aga sellises kulude jaotuses ebakõla. “Võime enamik aastast keskmisest palju kokkuhoidlikumalt elada on kindel märk, et kriitika, mida esitati peamiselt ajakirjanduse kaudu mu tehtud  kulude ülevaatamise ettekirjutusele, on olnud ülepingutatud,” selgitab ta, viidates mõni aeg tagasi avaliku arutelu objektiks olnud kulude kokkutõmbamise kavale.

Erinevate riigiasutuste detsembri kulud ja nende osakaal aasta kulutustest on välja toodud skeemina koos kommentaaridega.

  • Ametnik õpetati süüa tegema

Rahandusminister Jürgen Ligi nõuab riigilt kokkuhoidu ja toob aastalõpu kulude kasvu näiteks, et koonerdama pole keegi pidanud.

Ligi sõnul ei väida ta, et osa kulude aasta lõppu ajastamine poleks mõistlik, seda aga mingi piirini. “Nii suur ajaline kulude disproportsioon ja nende iseloom kinnitab, et kokkuhoiuettepanekuga pole me teinud liiga. Raha jäi ikkagi üle, sest aasta lõpp oli täis just koolitusi, kingitusi, seminare ja väikeoste, näiteks nutifone,” ütleb ta.

Kontrollida kogu riigi lõikes, kas raha kulutatakse mõistlikult, on avalikkusel keeruline. Rahandusministeerium väljastab vaid kulutuste üldnumbri, numbri sisu kohta tuleks küsida iga asutuse enda käest.

Ühe asutuse näitel ongi Ligi väidete kontrollimine lihtsam. Näiteks on keskkonnaministeeriumi haldusalas aastalõpu kulude osakaal olnud silmnähtavalt suur – ja seda mitte ainult mullu, vaid viimasel kolmel aastal. Eelmisel aastal tehti detsembris kogu aasta kuludest 17,5%, 2012 oli detsembri osakaal 22,4% ja 2011. aastal 24,9%.

Seminarile toitu valmistama.  Keskkonnaministeerium ülejäänud haldusalast eraldivõetuna tegi mullu detsembris kõiki Ligi nimetatud väljaminekuid – osteti kingitusi ja nutiseadmeid, toimus koolitusi ja seminare.

Nii pidasid näiteks eelmise aasta 17. detsembri õhtul paarkümmend ministeeriumi juhtivtöötajat eesotsas minister Keit Pentus-Rosimannusega aastalõpuseminari. See toimus Tallinna kesklinnas asuvas Food Studios. Food Studio pole mingi igav söögikoht. Nende juurest saab tellida toiduvalmistamise koolitusi, juhendajateks head kokad.

Huvitav on, et ministeerium ja Food Studio nimetavad toimunud üritust erinevalt. Kui Food Studio hinnapakkumisel on ürituse tüübiks märgitud “jõuluõhtusöök/koos kokkamine”, siis ministeeriumilt Food Studiole saadetud tellimiskirjas nimetatakse seda sündmust juhtide seminariks.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lamp ütleb, et tegemist oli aastat kokkuvõtva üritusega, kus osales ministeeriumi juhtkond. Täpset seminari kava ministeerium ei edasta ja pressiesindaja sõnul pole sellistel üritustel täpset kava ka kunagi olnud. Küll saadab ta lõpuks tagantjärele koostatud orienteeruva ajakava – selle järgi pühendati kaks tundi aruteludele, kaks toiduvalmistamisele.

Selle sündmuse kulu ministeeriumile on 1690 eurot, lisaks tasutakse erisoodustuse eest maksudena 1379 eurot.

Teinegi toidukoolitus. Päev enne juhtkonna seminari ehk mullu 16. detsembril osalesid keskkonnaministeeriumi ametnikud sarnasel üritusel Toiduakadeemias. Ka siin lähevad lahku firma tehtud hinnapakkumises kirjeldatu ja ministeeriumi selgitus.

Hinnapakkumises  nimetatakse 21 osalejaga sündmust kui “Meeskonnaga Toiduakadeemias”. Lisatud on päevakava.

11.20 Külaliste saabumine

11.30 Sõnajärje võtab üle Toiduakadeemia peakokk, kes räägib lähemalt, mida päev toob. Kokkamine võib alata (vt menüü)!

14.00 Naudime suurepärast lõunasööki.

15.30 Täname kõiki osalejaid ja lahkume rõõmsalt kodudesse.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul oli tegemist kliima-, välisõhu- ja rahvusvahelise struktuuriüksuse nõupidamisega, kus tehti tööaastast kokkuvõtteid.

Kulu riigile koos käibemaksuga on 1692 ­eurot, tehtud erisoodustuse eest tasus ministeerium maksudena 1156 eurot.

Telliti nutiseadmeid. Lisaks leiab ministeeriumi dokumendiregistrit lapates veel järgmisi kulusid: iga töötaja sai kingituseks purgi pohlamoosi (kokku 230 purki maksis 734 eurot), looduskaitseosakonna töötajad käisid loodusfoto koolitusel (koolitus maksis 932 eurot), ministeeriumi juhtivtöötajad said endale tahvelarvutid (19 tahvelarvutit maksis 11 833 eurot) jm.

Pressiesindaja Lamp toob välja, et kõik detsembris tehtud kulutused olid ette planeeritud. Nii näiteks oli kogu haldusala koolituskulu mullu detsembris 88 000 eurot, mis on 34% aasta kogukulust. Seminarid ja konverentsid võtsid kokku 15 000 eurot ehk 25% aastasest mahust. Nutiseadmete ostuks oli haldusala peale detsembrisse planeeritud 21 000 eurot ja see kulutati ära.

Lisaks toob Lamp välja, et üldiselt jaotuvad püsikulud aasta peale ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arenduste ja uuringute või riigihangetega seotud kulutused – sellest ka proportsionaalselt suuremad väljamaksed, mis aastalõpu kulutusi kasvatavad.

Ministrile ebameeldiv teema. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus jätab talle saadetud küsimusele, kas kulutused seminaridele, koolitustele ja nutiseadmetele näitavad, et raha on üle jäänud, reageerimata.

Ligi aga järeldab, et kriisi ajal kärbitud kulude külmutatuna hoidmine on olnud õige (majanduskuludes lähtuti külmutamisest 2012. aasta lõpuni – toim). “See on vähim, milles saab olla täiesti kindel, samuti on kindel, et vastuseis kokkuhoiule on ära põhjendamata,” lisab ta.

 

Statistika

  • Majandamiskulud

2013. aasta, mln eurot ja % aasta kuludest
Peale hoonete ja rajatiste haldamise ning sõidukite ja bürooga seotud kulude kuuluvad majandamiskulude alla ka väljaminekud lähetustele, koolitustele, inventarile ja IKT-le. Samuti kuuluvad majandamiskulude alla kulud eri- ja vormirõivastusele, erivarustusele ja kaitseotstarbelisele varustusele. 

  • Riigi majandamiskulud kokku, mln eurot

Jaanuar 35
Veebruar 37,6
Märts 40,8
Aprill 49,8
Mai 50,3
Juuni 39,3
Juuli 48,9
August 36,5
September 37,4
Oktoober 46,4
November 50

91,7 miljonit eurot oli riigi majandamiskulu detsembris 2013, s.o 16,3% kogu aasta kulust.

 

  • Riigi majandamiskulud detsembris, mln eurot, % aasta kuludest

1,4 miljonit eurot
Riigikogu 20,7%, riigikontroll 19,4%, vabariigi presidendi kantselei 6,9%, riigikantselei 3,5%, õiguskantsleri kantselei 10,9%, riigikohus  14,4%

Kommentaar

Martin Vallimäe, riigikogu kantselei pressinõunik
Majandamiskulude suurem osakaal detsembris on peamiselt tingitud riigieelarve seaduse muutmise eripärast. Riigieelarve seaduse muudatusega liigendati kulusid ümber ja teiste kulude arvelt tõsteti vahendeid üle majanduskuludesse. Riigieelarve seaduse muudatus esitatakse reeglina riigikogu täiskogule menetlemiseks jooksva aasta oktoobris ning see jõustub detsembri keskel, alles pärast seaduse vastuvõtmist sai neid kulutusi teha ja ajaliselt langes see aasta lõppu.

Toomas Mattson, riigikontrolli kommunikatsioonijuht
Detsembris lõppes meil riigihange ja maksime arvutite eest 19 632 eurot ning spetsialiseeritud audititarkvara TeamMate’i litsentsi eest 25 536. Nende mõju ongi suur ja otsene, sest riigikontrolli majanduskulud aastas on nii väikesed, et 1% on umbes 11 000 eurot.

2,7 mln eurot, 11,6%
Välisministeerium

2,5 mln eurot, 12,4%
Rahandusministeerium

2,9 mln eurot, 14,7%
Põllumajandusministeerium

Kommentaar

Karin Volmer, põllumajandusministeeriumi pressiesindaja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala majandamiskuludest suure osa moodustavad ligi aasta kestvad rakendus­uuringud. 2013. aastal oli rakendusuuringute osa kokku ligi 1,8 miljonit eurot. Tegemist on lepinguliste töödega, mille vastuvõtmine ja arvete tasumine toimub suures mahus just aasta lõpus. 2013. aastal oli oma osa partnerriigina Grüne Wochel osalemise ühekordsetel kuludel.

3,2 mln eurot, 15,3%
Kultuuriministeerium

Kommentaar

Katrin Arvisto, kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
2013 oli esimene aasta, mil Eesti Meremuuseumi Lennusadam töötas täiskoormusel. Majandamiskulude kasv on seotud just nimelt oma majandustegevusest laekuvate tulude, näiteks piletitulu, suurenemisega, mäletatavasti avati muuseumis aasta lõpus suuremahuline näitus (Titanic – toim), mis kasvatas nii tulusid kui ka kulusid. Teise olulise sündmusena mõjutas valitsemisala majanduskulude osakaalu 2013. aastal ka ERSO kontserttuur Ameerika Ühendriikides.
Traditsiooniliselt suurendavad aasta lõpus kultuuriministeeriumi valitsemisala kulumahtu tulevaste kunsti- ja kultuuri­sündmuste ettevalmistamisega seotud ette­maksed.

3,7 mln eurot, 17,5%
Keskkonnaministeerium

Kommentaar

Berit-Helena Lamp, keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
Püsikulud jaotuvad aastas ühtlaselt, kuid aasta lõppu jäävad lepingutega seotud arendused, uuringud jne. Sellest ka väljamaksete konsentratsioon viimasele kuule. Detsembris realiseerus suurem osa IT riigihangetest, samuti langes aasta lõppu mitu uurimis- ja arendustöö lepingu tähtaega.

4 mln eurot, 12,1%
Justiitsministeerium

5,7 mln eurot, 13,5%
Sotsiaalministeerium

8,8 mln eurot, 17%
Haridus- ja teadusministeerium

Kommentaar

Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant
Haridus- ja teadusministeeriumi majanduskulusid suurendati 2013. aastal seoses koolivõrgu ümberkorraldusega. Vahendid eraldati detsembrikuus 2013 Riigi Kinnisvara ASile. Eeltoodud ümbertõstmine suurendas märkimisväärselt 2013. aasta majandamiskulude eelarvet. Eelarve muudatusega lisandus 2,2 miljonit eurot algsele eelarvele.

8,9 mln eurot, 12,4%
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

14 mln eurot, 17,7%
Siseministeerium

Kommentaar

Kaili Uusmaa, siseministeeriumi pressinõunik
Detsembri suuremate majandamiskulude taga on eelkõige riigieelarve ja riigihangete menetlemise loogika, mis sageli ajastab suuremad tarned aasta viimasesse kvartalisse ja väljamaksed aasta lõppu. Sellest tuleb siis ka detsembri eelarvele suurem koormus. Veel mõjutavad detsembri kulusid liisingulepingute maksed, mille puhul tasutakse makse üldjuhul kvartali viimasel kuul.

33,9 mln eurot, 20%
Kaitseministeerium

Kommentaar

Artur Jugaste, kaitseministeeriumi pressiesindaja
Peamine põhjus on see, et aasta lõppu jäid mitme suuremahulise varustushanke lepingu väljamaksed. Nimelt käivad majandamiskulude alla ka kaitseotstarbeline varustus ja materjalid, nagu laskemoon, relvastus, tehnika, sideseadmed ning kõikvõimalikud varuosad ja tarvikud, samuti hooldus ja remont. Ühesõnaga kõik, mis kaitseväele ja kaitseliidule väljaõppeks vajalik. Mõnevõrra mõjutab majandamiskulude eelarve suuremat kasutamist aasta lõpus ka riigieelarve seaduse muudatuse tavapärane jõustumine detsembris.

Mis on mis

  • Ministeeriumi aastalõpu nõupidamine

Sündmus: Meeskonnaga Toiduakadeemias
Aeg: 16. detsember 2013 11.30–15.30
Kogus: 21 inimest

Menüü:
Taipärane kookospiimasupp kalaga – TOM KHA PLA
Kanalihavardad maapähklikastmega – SATAY GAI
Roheline karri pardilihaga – GAENG PED PHED YANG
Vokitud veisesisefilee seente ja ingveriga – PHAD NUA NAM MAN HOI
Banaanid taignas – GLUAI THOD
Lisandiks aurutatud riis – KHAO SUAI
Pakkumise hind: 1410 € + km 20%.

Hind sisaldab:
Toiduakadeemia peakoka, Tarvo Kullama, poolset juhendamist, Toiduakadeemia ruumide ja vahendite renti, toor­ainete maksumust, teeninduse maksumust, majaveini (Tommasi, Itaalia või Vina Maipo, Tšiili ) 10 pdl, jooke: lauavesi, kohv, tee. Sündmuse ideed ja korraldamist.

  • Ministeeriumi aastalõpuseminar

Sündmus: Jõuluõhtusöök/koos kokkamine
Toimumisaeg: 17.12.2013 kell 17.00–22.00
Osalejate arv: 24–25 inimest

Menüü:
Prantsuse klassika kohalikust toorainest
Külm eelroog: Silgu tartar
Marineeritud punane sibul
Muna 63 °C
Soe eelroog: Küpsetatud kaalika kreemsupp
Krõbe kamar
FoodStudio muld
Pearoog: Pot-au-feu (veiselihapraad)
Herne-kartulipüree
Blanšeeritud aedviljad
Demi glace kaste
Dessert:
Kataloonia kreem
Marjakaste
Pierlant Blanc de Blancs Brut – 4 pdl
Lisaks 12 pdl toiduga sobivat kvaliteetveini.
Pakkumise hind kokku: 1900 eur
Kliendihind Teile: 1690 eur
Hinnale lisandub käibemaks

  • Veel näiteid aastalõpu kuludest

Kingitus töötajatele: 230 purki pohlamoosi, kulu 734 eurot.
Loodusfoto koolitus: kulu 932 eurot.
19 Tahvelarvutit: mõeldud juhtivtöötajatele, kulu 11 833 eurot.    

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2014, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing