Tänane kooner jääb homme kasumist ilma

07. märts 2014, 00:00

Peame saama lahti odavast tootmisest ega tohi seda taga nutta, ütles majandus­analüütik Maris Lauri Äripäevale eelmise aasta viimase kvartali paigal tammuva majanduskasvu kommentaariks. Selle juures on aga vähemalt üks probleem – tark tootmine eeldab panustamist arendusse, mida lõviosa siinsetest ettevõtjatest vajalikuks ei pea.

Eesti ettevõtted teenisid mullu 3,1 miljardit eurot koondkasumit, mis tähistab rekordilise 2007. aasta järel ajaloo teist saavutust. Selle järgi läheb justkui hästi, kuid numbrid paljastavad ka muretsema panevaid  trende.

Väikesed kõige kehvemas seisus. Üks sellistest näitajatest on investeeringud. Firmade investeeringute kasv jäi eelmisel aastal seisma. Lõviosa väike- ja keskmise suurusega firmadest,  mis moodustavad enam kui 90% siinsetest ettevõtetest, aga ei panusta teadus-arendustegevusse üldse. Statistikaameti andmeil investeerib neist vaid iga kümnes. Paigalseisule viitab ka tõik, et kuigi kogukasum kasvas, tammub kasumlikkus viimastel aastatel paigal ja vähehaaval paranevale töötajate tööviljakusele teevad karuteene tormavad palgad. Need aga seavad tulevased kasumid ja konkurentsivõime löögi alla.

Teadusse ei usuta. Milliseid võimalusi saaks konkurentide edestamiseks ära kasutada? Tähtsamad uuenduspartnerid on firmadele majandusministeeriumi andmeil tarnijad, kliendid ja samasse kontserni kuuluvad firmad. Samal ajal teeb ülikoolidega teadusalast koostööd vaid viiendik innovaatilistest ettevõtetest.

Uuendusmeelseid firmasid on Eestis ­Euroopa keskmisest enam, kuid uutest toodetest saadav käive jääb väliskonkurentidele alla. Samuti paistab silma töötleva tööstuse vähene panustamine toetavate sektorite – IKT ja disaini – pakutavatesse tehnikatesse. Samas võimaldab esimene tootlikkust nii tootmises kui ka teeninduses oluliselt kasvatada. Samuti vajab kohendamist tootmisjuhtimine, kus tihti ei osata tootmisvõimsusi ega töötajaid maksimaalselt ära kasutada, selgub TTÜ andmetest.

Annad euro, saad kümme tagasi. Majandusministeeriumi arvutuste järgi annab iga lisaväärtuse kasvatamiseks panustatud euro tagasi nelja- ning eksporti investeeritud euro kümnekordselt. Sellest, kuidas panustamine tagasi toob, on Äripäev viimastel kuudel palju kirjutanud. Näiteks kiirelt kasvav gasellfirma, metallitööstus Valdek, lõi uue liiniga omahinna alla ning edestas sellega konkurente.

Teine näide on trükitööstus, kus kliendid ootavad paberite-blankettide asemel keerulisemaid lahendusi. Sellele vastas kümnendat sünnipäeva tähistanud Emerson TEN uue seadme ostmise ning Võhmas lisaüksuse avamisega, mis firma välismaal asuvatele klientidele vajalikumaks muutis.

Riik näeb väheses uuendustesse panustatud summades samuti probleemi, mistõttu plaanib majandusministeerium ettevõtjaid aastaks 2020 rohkem investeerima meelitada.

Oma osa on kehva trendi parandamisel aga ka firmadel endil teha. Arco Vara juht ­Tarmo Sild küsis Äripäeva kinnisvarakonverentsil, vaadates viimase 20 aasta jooksul kaheksa korda kallinenud eluasemehindu, kas arendajad-ehitajad on hakanud pakkuma kaheksa korda paremaid kortereid või müüvad sama kraami lihtsalt kallimalt. Sellele küsimusele vastamiseks kisub kinnisvarafirma kogu oma tarne­ahela lahti, et aru saada, miks ehitus nii ohtlikult kallis on.

Sama tasub teistelgi teha.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2014, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing