Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kulutamispalaviku ravimine nõuab mõtteviisi muutust

    Reedene Äripäev kirjutas sellest, et aastast aastasse tabab detsembris riiki kulutamispalavik. Peaaegu kõik riigi­asutused teevad tavapärasest enam majandamiskulutusi ning aasta­lõpu väljaminekud võivad kogu aasta eelarvest moodustada isegi viiendiku.

    Maksumaksja raha iga hinna eest laiaks löömine aasta lõpul tõestab selgelt, et avalikus sektoris on kokkuhoiu kohti. Muutuma peab ka avaliku sektori enda mõtteviis, sest laristavat riiki me ülal pidada ei suuda.
    Kogu raha peab igal juhul käiku minema. Ühelt poolt on küll nii, et osa lepinguid saab läbi koos aastalõpuga ning osa makseid tehaksegi seetõttu just detsembris, mitte muul ajal aasta jooksul. Samas annavad kas või loos näitena välja toodud keskkonnaministeeriumi majanduskulutused tunnistust, et suuresti koguneb see summa paljudest väiksematest rahakulutustest. See on selge märk, et soovitaksegi kogu majandamiseks ette nähtud eelarveraha igal juhul käiku lasta.
    Siinkohal tuleb nõustuda rahandusminister Jürgen Ligi seisukohaga, et tema tehtud ministeeriumide kulude ülevaatamise ja kärpimise ettekirjutus ei olnud üle pingutatud. Selline kulutamine näitab, et avalik sektor ise ei esita endale tõsist ja põhimõttelist küsimust, missugust riiki me suudame pidada näiteks kümne aasta pärast. Pigem käitutakse tihtipeale nii, et pärast meid tulgu või veeuputus. Kui see mõtteviis ei muutu, jääb kulutamispalavik kestma edaspidigi.
    Väga oluline on avalikkuse roll raha kasutamise üle. Praegu on avalikkusel aga keeruline saada ülevaadet, mille peale riigiasutused maksumaksja raha aastalõpul täpselt “huugama panevad”. Rahandusministeeriumi väljastatavate üldnumbrite kõrval on ajakirjanikelgi keerukas iga kulutuse kohta eraldi lähemat teavet hankida. Veel enam selle tegeliku sisu ja põhjust teada saada.
    Keskkonnaministeerium on ses mõttes isegi positiivne näide, et neil on dokumendid suuresti veebis dokumendiregistris ära toodud. Aga mitte igas asutuses pole see nii, ehkki mõistagi peaks.
    Samas jääb isegi mõnele arvele või tellimiskirjale otsa vaadates tihtipeale kulutuse tegelik sisu segaseks. Ja selle otstarbekus ja vajalikkus seda enam kaheldavaks. Kui taas keskkonnaministeeriumi näidet kasutada, võib vist öelda, et toidukoolitus ja koos kokkamine ei lähe päris hästi nimetuse alla “juhtide aastalõpuseminar”. Pigem oli tegu ikka meeleoluka aastalõpuüritusega ja nii peaks olema ka avalikult välja öeldud. Ehk siis lihtsamalt väljendudes – (jõulu)peolaadse ettevõtmisega, mida lihtsalt soovitakse teistmoodi nimetada.
    Arusaamatu terminitega hämamine. Pidu ja koosviibimine kollektiivi liitva ettevõtmisena on omal kohal, aga seda tuleks siis ka otse nimetada, mitte üritada seda teise nimega rüütades avalikkuse eest varjata. Sellise varjamise põhjuseks võib olla küllap asjaolu, et sisimas tunnevad ka riigiasutused ise, et peokavaga on ehk maksumaksja arvel liiale mindud. Et koosviibimine täidaks oma eesmärgi ka märksa lihtsamas ja odavamas vormis ning seetõttu on lihtsalt häbi ja piinlik.
    Teine põhjus sedasorti aastalõpukulutustele libasiltide kleepimiseks eri riigiasutustes võib aga olla mitte ainult emotsionaalne, vaid märksa “kuritegelikum”. Pole välistatud, et niiviisi tehes püütakse hoopis kõrvale hoida kas tervikuna või osaliselt näiteks erisoodustusmaksu tasumisest. Selline teguviis on mõistagi täiesti lubamatu.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.