Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööturu volinik: rumalus!

    Euroopa Komisjoni tööturuvolinik Laszlo ­Andor ei taha lõpuni kuulata isegi küsimust, kui palju kõlapinda võiks Euroopa Liidus olla Briti peaministri David Cameroni ettepanekul piirata ELis madalama elatustasemega liikmesriikide tööjõu vaba liikumist. “Rumalus!” ütles reedel Tallinnas viibinud ­Laszlo Andor intervjuus Äripäevale, kus sai puudutatud ka nende riikide probleeme, kust välja rännatakse.

    Kuidas peaksid poliitikategijad reageerima riikides nagu Eesti, kust noored ja haritud inimesed välja rändavad, et ühelt poolt väljarännet peatada, teisalt, et muutusega kohaneda. Küsimus on õigustatud, kuid väljaränne Eestist pole nii dramaatiline Läti ja Leedu või eriti Rumeeniaga võrreldes. Tuleb vaadata laiemat konteksti – mitte vaid, et noored lahkuvad, vaid et nad õpivad,  saavad kogemusi, mida Eestisse naasmisel rakendada.
    Rääkisin hiljuti Iirimaal elavate eestlastega – ega ei plaanita tagasi tulla. Kel on majalaen, kel lapsed koolis, kel karjäär, boyfriend.  Need on laenudele rajatud õhku täis majanduskasvuaastate tagajärjed. Mõelda tuleb mitte üksnes sellele, kuidas kompenseerida väljarännet, vaid kuidas kogu majandusele stabiilsem baas luua. Alustades kooli­süsteemi efektiivsuse tõstmisest, koolist tööellu ülemineku lihtsustamisest, paremast sotsiaalsest dialoogist, nn aktiivsest vananemisest, et tööjõud kauemaks ametisse jääks. Noorte lahkumist aitab kompenseerida ka mujalt tulnud tööjõud – olen kuulnud hispaanlaste huvist Eestis töötada. Siin napib tööjõudu, Hispaanias on suur tööpuudus.
    Kuidas saaksid ettevõtjad probleemi lahendada aidata? Pakkuma rohkem praktikakohti. Töökogemuse omandamisega tuleb alustada varem, paralleelselt õpingutega kutsekoolis. Sellest võidavad ka firmad ise, saavad parimad töötajad välja valida.
    Kas ELi tasemel on meetmeid, kuidas leevendada seda mõju vaesematele liikmesriikidele, kust inimesed lahkuvad? See on ELi sotsiaalfondi ülesanne ja Eesti on võrdluses teiste riikidega neid vahendeid hästi kasutanud. Ka Eesti valitsuse uue eelarveperioodi prioriteedid langevad kokku ­Euroopa Komisjoni prioriteetidega.
    Kuivõrd on ELi rikkamad riigid hakanud juurdepääsu oma sotsiaalkindlustussüsteemidele piirama? Suurbritannia on olnud väga kriitiline. Suurbritannias on sellest palju rääkinud poliitikud ja kirjutanud tabloidid, kuid  reaalsuses juhtus väga vähe. Öeldi, et toetusi saavad vaid need, kelle nädala sissetulek on olnud vähemalt 150 naela. Palusime muudatused paberil esitada ja paber ei öelnud, et toetustest jäädakse automaatselt ilma. Öeldi hoopis, et tuleb põhjalikum uurimine. Kui see viib diskrimineerimiseni, siis seda me aktsepteerida ei saa. Lähem uurimine aga ei ole vastuolus ELi seadustega .
    Aga jah, “sotsiaaltoetuste šovinism” on laiem nähtus, mis mürgitab rikkamates riikides poliitilist debatti.  Reaalsuses tunnistatakse – näiteks Saksamaal ja Šveitsis –, et võõrtööjõudu on vaja. Teatakse, et kui tahad kvaliteetset tööjõudu, tuleb respekteerida nende inimeste õigusi. Ei saa luua mingeid teise järgu töötajaid.
    Tihti tuuakse välja kultuurilisi erinevusi. Suurbritannias on omaks võetud hindude ja pakistanlaste kauplused, nüüd korraga on raske harjuda poolaka toidupoega. Ja ei maksa unustada, et 2 miljonit britti töötab mujal ELi riikides.
    Kas nõustute, et David Cameron reageerib siiski inimeste reaalsetele muredele. See on eksitav. Kui rõhutada kultuurilist probleemi, ei ole seda vaja seostada ELi laienemisega.  Viimase 20 aasta jooksul on Suurbritanniasse olnud suur sisseränne, kuid eurooplasi on selles olnud alla poole. Rumeenlaste ja bulgaarlaste osa on olnud eriti väike, ehkki tabloididest jääb teine mulje.
    Kuivõrd saavad suured erinevused ELi sotsiaalsüsteemide vahel püsima jääda – ELi laienemisega liitusid oluliselt madalama elatustasemega riigid. Sotsiaalkindlustussüsteemid on erinevad ja jäävad erinevaks. ELi koostöö tagab, et mujal riigis töötades ei kuku inimene näiteks pensionisüsteemist välja.
    Kas näete vajadust näiteks ELis ühtlase miinimumpalga järele? Miinimumpalka oleks vaja igas riigis. Ja tugevamat sotsiaalpartnerite dialoogi ­uutes liikmesriikides. Lääneriikides on palju rohkem kollektiivleppeid. Ida-Euroopa riikides on nii tööandjad kui ka töövõtjad vähem organiseerunud. Nii jääb palgadünaamika tootlikkuse kasvust maha.
    Tootlikkus kasvab kiiremini, kui tõusevad palgad. Sageli jah.
    Palju siiski on Euroopa Liidus toetust David Cameroni ideele, et midagi tuleks tööjõu vaba liikumise piiramiseks ette võtta. Et riikide tööturud avaneksid üksteisele alles siis, kui on näiteks saavutatud teatud elatustase. Rumalus. Unustage ära. Ehk on ka Cameron juba unustanud.
    Samas – kui sellised ideed lähevad poliitika põhivoolu, võib komisjon saada ühel päeval liikmesriikidelt ettepaneku eelnõu ette valmistada.  Rumalus. Unustage ära.
    Et ei ole selliseid suuniseid kuskil protsessis.  Ei, see ei ole teema. Me oleme näinud ka liitumislepingus olnud seitsmeaastase üleminekuaja puhul, et piirangu kehtestanud riikide majandusele oli see lõppkokkuvõttes kahjulik, näiteks Saksamaal ja Austrias. Samuti andis selline olukord võimaluse varimajandusele. Läve kasutamine tähendaks, et madalama sissetulekuga inimestel on väiksemad õigused kui suuremate sissetulekutega inimestel. Andke andeks, see on problemaatiline idee.
    Töötus on ELis kõrgel 12% tasemel. Mida arvate tööturu reformide tempost ELis? Itaalia on teinud arvestatavaid reforme, ka Portugal, Hispaania, Kreeka. Prantsusmaa võiks teha rohkem. Itaalia võiks alandada makse madalama sissetulekuga inimestel, see on mõistlikum kui palga alandamine. Sama soovitus kehtib Eestis. Kui firma on valmis palkama vähemate oskustega inimesi, kui tööjõud oleks odavam, on see hea meede. See tuleb eelarves kompenseerida – näiteks autod maksustada.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.