Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia vähendas väävliheitmeid 65%

10. märts 2014, 15:34

Kaasajastatud energiaseadmete toel on Eesti Energia vähendanud Narva põlevkivielektrijaamade väävliheitmeid viie aastaga 65 protsendi võrra.

Energiaseadmed vastavad seeläbi nii praegustele keskkonnanõuetele kui ka 2016. aastast karmistuvale korrale, teatas Eesti Energia. 

Emissiooni mahu langetamisel mängisid olulist rolli tehnoloogilised uuendused Narva elektrijaamade suitsugaase puhastavates filtrites ja kateldes. Eesti Energia paigaldas Narva elektrijaamadesse, täpsemalt Eesti elektrijaama neljale energiaplokile 2012. aastal innovaatilised väävlipuhastusseadmed, mis vähendavad väävliheitmeid ja võimaldavad säilitada elektrijaamade tootmisvõimekuse. 2013. aasta alguses võeti kasutusele ka lubja doseerimissüsteem, mis täiustab vääveldioksiidi sidumisprotsessi, parandab reaktoris ringleva tuha kvaliteeti ning pidurdab seadme võimalikke korrosiooniprotsesse.

„Eelmise aasta tootmistulemused ja väävliemissiooni mahud näitavad, et tehnoloogia uuendamiseks tehtud pingutused on vilja kandnud. Kasvatasime 2013. aastal elektrimüüki 13% võrra 11 teravatt-tunnini, kuid elektrijaamade väävliheitmed olid samas aegade madalaimad,“ ütles Eesti Energia keskkonnateenistuse arendusjuht Tõnis Meriste.

Õhuheitmete vähenemist on oluliselt mõjutanud ka osa tolmpõletuskatelde väljavahetamine uudsemate keevkihtkatelde vastu. Tolmpõletus on olnud seni energeetikas kõige levinum põletusviis, mille juures on keskkonnanõuete täitmiseks vajalik täiendav väävli- ja lämmastikuheitmete püüdmine. Kaasaegsemal ja keskkonnasõbralikumal keevkihttehnoloogial töötab kaks Eesti Energia energiaplokki – üks Eesti ja teine Balti elektrijaamas. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama just keevkihttehnoloogiat.

„Emissioonide püüdmise kõrval aitab esmase lahendusena väävliheitmeid vähendada killustiku lisamine kütusena kasutatava põlevkivi hulka. Killustikus sisalduv lubi aitab väävlit siduda. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad ja põlemiskeskkond ühtlasem ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ilma täiendavate meetmeteta, mille tõttu vääveldioksiidi heitmed on praktiliselt nulli lähedased,“ selgitas Tõnis Meriste aasta-aastalt toimunud väävliheitmete vähenemise meetodeid.

Esimesed keevkihtkatlad paigaldati Narva elektrijaamadesse tolmpõletuskatelde asemele aastatel 2001-2004. Et väävliheitmeid veelgi vähendada, alustati 2007. aastal ettevalmistusi tolmpõletuskateldele väävlipüügiseadmete paigaldamiseks. Pärast viis aastat kestnud uurimis- ja katsetöid võeti unikaalsed, spetsiaalselt Narva elektrijaamadele loodud väävlipüügiseadmed täismahus kasutusse 2012. aastal.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2014, 15:34
Otsi:

Ava täpsem otsing