"Ukrainas võib palju teenida"

"Loomulikult loodan, et tulistamist ei tule. Revolutsioon võib juhtida oluliselt puhtama, vähem korrumpeerunud ja läänelikuma Ukrainani," lausus Helenius.

"Ukrainal on suurepärane potentsiaal ja seda eriti põllumajanduses," tõdes ta. "Ainus, mis seda seni tagasi on hoidnud, on masendav poliitiline juhtimine."

Märkimisväärset mõju kriis tema Ukraina ärile Heleniuse hinnangul avaldanud pole. Samas näeb ta kohalikel börsiettevõtetel suurt potentsiaali. „Mina olen juba investeerinud ja saan ainult oodata ja loota, et nad suudavad luua parema valitsuse kui seda oli eelmine kriminaalne bande,“ tunnistas ta.

Heleniuse hinnangul võivad puhkenud konflikti mõjud pikaajaliselt olla Venemaale  palju halvemad kui Ukrainale. "Kõik, kellega olen rääkinud, arutavad, kuidas Venemaalt raha välja võtta. Ukrainas on aktsiad praegu nii odavad, ent börsil on see natuke õnnemäng, sest Putin elab omas maailmas ja ei saa kindel olla, et ta midagi ratsionaalset teeks," rääkis Helenius.

"Samas eeldades, et kriis rahuneb - kõik kes täna Ukrainasse investeerivad, teevad sellega suurt raha, kuna aktsiahinnad hakkavad hullumeelselt rallima. Loomulikult võib ka kõik kaotada," lausus Helenius.

Lootust, et Ukraina välise toetuse abil taas jalule saab, väljendas ka suurinvestor Mark Mobius, kelle sõnul on ta kriisist ja sõjaohust hoolimata sealsetest aktsiatest huvitad. Kokkuvõtet Mobiuse kommentaarist saab lugeda artiklist "Suurinvestor Mobius on jätkuvalt Ukraina aktsiatest huvitatud".

Ehkki Ukraina viimaste nädalate majanduslik ebastabiilsus peegeldab Economist'i hinnangul riigi poliitilist olukorda, peituvad probleemide juured pikaajalises korruptsioonis ja vildakas majanduspoliitikas.

Kui veel jaanuari keskpaigani oli Ukraina grivna suhe dollariga 8:1, siis nüüd on see 10:1. Hiljuti väljastas valitsus lühiajalised laenud intressimääraga 15%. Et viimase aasta võlakirjade tootlus on olnud marginaalne, kahtlustavad paljud analüütikud, et sõjalävel riik ei suuda peagi võlakohustusi täita.

Postkommunistliku riigina oli Ukraina majandus äärmiselt ebaefektiivne. Sarnaselt teistele liiduvabariikidele tuli silmitsi seista suure tootmise languse ja hüppelise inflatsiooniga. Järsult vähenenud SKP, valitsuse kulutused ja piiratud juurdepääs finantsturgudele tõid 1990ndate algul kaasa hüperinflatsiooni.

Vastukaaluks valusale kogemusele, vahetas Ukraina keskpank 1996. aastal seni kehtinud karbovanetsid uue valuuta - grivnade vastu. Hoolimata ponnistustest tagada stabiilsus dollari suhtes, räsis seda kümnendi lõpp ja eriti 1998. aasta rubla kriis.

Nii Ukraina kui Venemaa jaoks saabus stabiilsus pärast milleeniumivahetust, mil kapital hakkas tagasi liikuma. Välisraha sissevooluga kasvas rahapakkumine ajavahemikus 2001-2010 aastas 35%.

Laenukasv aastatel 2006 ja 2007 oli keskmiselt 73%. Õhus olid märgid mullist ja kõrge inflatsioon kahjustas Ukraina ekspordi konkurentsivõimet.

Pärast üleilmselt finantskriisi kannatas Ukraina kapitalipõua all, pannes grivna tugeva surve alla. Valuuta kaitsemine tühjendas keskpanga reservid. 40 miljardist dollarist 2011. aastal on tänaseks järel 12 miljardit.

Lühiajaliselt valmistab valuuta odavnemine Ukrainale peavalu. Ligi pool riigivõlast on välisvaluutas, mistap grivna langusega kerkib ka võlakoorem.

Samas on pingetest vappuv riik visa reformija ning lühikesel perioodil paistis, et selleks puudub vajaduski. 2000ndatel toetasid kasvu kõrged toormehinnad ja eksport Venemaale. Pidu lõppes 2009, mil riiki tabas finantskriis ja terase hinna langus.

Samal aastal kukkus SKP 15%. Aasta hiljem nõustus IMF kindlatel tingimustel laenama 15 miljardit dollarit. Peamine eesmärk oli reformida riigi energiatoetusi. Riiklik gaasifirma Naftogas kasseerib tarbijatelt veerandi toorme impordikulust.

Odav gaas omakorda tõrjub investeeringuid: Ukraina on üks energiamahukamaid majandusi maailmas ja kodumaine toodang on alates 1970. aastast vähenenud kahe kolmandiku võrra. IMF külmutas laenutehingu 2011. aastal, kuna Kiiev polnud kulukaid toetusi kärpinud.

See-eest teistes valdkondades on reformid jäänud poolikuks. Valitsus suutis küll viia avaliku sektori eelarvepuudujäägi eesmärgipärasele 2,8%-le SKPst 2011. aastal, ent see saavutati pensionide ja palkade arvelt. Järk-järguline ettevõtte tulumaksumäära langetamine on samuti nõrgendanud riigi rahandust.

Ukraina varimajandus on üks maailma suurimaid, moodustades IMFi andmetel ligikaudu 50% SKPst. Vaatamata poliitilistele probleemidele ja sõjaohule, on Ukraina börs sel aastal tõusnud peaaegu 20 protsenti. Kõige enam meeldivad investoritele Ukraina börsil põllumajandusega seotud aktsiad.

Autor: 1706-aripaev