Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maailmas on kole võlakasv
Alates esimestest finantskriisi märkidest on maailma võlg kasvanud enam kui 40% ja see ulatub juba 100 triljoni dollarini, vahendab Bloomberg keskpankade keskpangaks nimetatud BIS uuringut.
Valitsused püüdsid laenu võttes hoida majandusi langusest eemal. Ettevõtted kasutasid rekordmadalaid intressimäärasid oma kasuks.
2007. aasta keskpaigast 2013. aasta keskpaigani on maailmas võlg kasvanud 30 triljoni dollari võrra 70 triljoni dollari tasemelt. Samal ajal on aktsiate turuväärtus langenud 3,86 triljoni dollari võrra 53,8 triljonile dollarile.
Kõiki liiki võlakirjade keskmine tootlus, mida mõõdab Bank of America Merrill Lynchi Global Broad Market indeks, näitab, et 2007. aasta keskmiselt 4,8% laenukulu tasemelt on see alanenud 2 protsendile.
„Arvestades valitsuste (kesk-, osariikide ja kohalike omavalitsuste) viimaste aastate olulist kulutuste kasvu, on nad ka suurimad võlakirjaemitendid,“ kirjutasid BISi analüütikud Branimir Gruic ja Andreas Schrimpf.
USA võlakirjade vormis kaubeldav võlg on kasvanud 2007. aasta 4,5 triljonilt dollarilt rekordilise 12 triljoni dollarini. Ettevõtete võlakirju on emiteeritud enam kui 21 triljoni dollari eest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.