Euroopa Komisjoni tööturuvolinik Laszlo Andor ei taha lõpuni kuulata isegi küsimust, kui palju kõlapinda võiks Euroopa Liidus olla Briti peaministri David Cameroni ettepanekul piirata ELis madalama elatustasemega liikmesriikide tööjõu vaba liikumist.

">

Tööturuvolinik: rumalus, unustage ära!

Sirje Rank 10. märts 2014, 08:17

Euroopa Komisjoni tööturuvolinik Laszlo Andor ei taha lõpuni kuulata isegi küsimust, kui palju kõlapinda võiks Euroopa Liidus olla Briti peaministri David Cameroni ettepanekul piirata ELis madalama elatustasemega liikmesriikide tööjõu vaba liikumist.

"Rumalus," ütles reedel Tallinnas viibinud Laszlo Andor intervjuus Äripäevale, kus sai puudutatud ka nende riikide probleeme, kust arvukalt välja rännatakse.

Järgneb intervjuu Laszlo Andoriga.

Kuidas peaksid poliitikategijad reageerima riikides nagu Eesti, kust noored ja haritud inimesed välja rändavad, et üheltpoolt väljarännet peatada, teisalt, et muutusega kohaneda?

Küsimus on õigustatud, kuid oluline on tähele panna, et väljaränne Eestist pole nii dramaatiline kui näiteks Läti ja Leedu või eriti Rumeeniaga võrreldes. Tuleb vaadata laiemat konteksti - mitte vaid, et noored lahkuvad, vaid et nad õpivad palju välismaal, saavad kogemusi, mida Eestisse naasmise järel rakendada.

Rääkisin hiljuti Iirimaal elavate eestlastega, ega ei plaanitud tagasi tulla - kel on majalaen, kel lapsed koolis, kel karjäär, kel poiss-sõber.

Need on laenudele rajatud õhku täis majanduskasvu aastate tagajärjed. Siin tuleb mõelda mitte üksnes sellele, kuidas kompenseerida väljarännet, vaid kuidas kogu majandusele stabiilsem baas luua. Alustades koolisüsteemi efektiivsuse tõstmisest, koolist tööellu ülemineku lihtsustamisest, paremast sotsiaalsest dialoogist, nn aktiivsest vananemisest, et tööjõud kauemaks ametisse jääks. Noorte lahkumist aitab kompenseerida ka mujalt tulnud tööjõud - olen kuulnud näiteks hispaanlaste huvist Eestis töötada, kuna siin napib tööjõudu, Hispaanias on aga suur tööpuudus.

Väljaränne tähendab ka seda, et ettevõtjatel napib tööjõudu. Kuidas saaksid ettevõtjad probleemi lahendusse kaasa aidata?

Pakkuma rohkem praktikakohti. Töökogemuse omandamisega tuleb alustada varem, paralleelselt õpingutega kutsekoolis. Sellest võidavad ka firmad, saavad parimad töötajad välja valida.

Kas ELi tasemel on meetmeid, kuidas leevendada seda mõju vaesematele liikmesriikidele, kust inimesed lahkuvad?

See on ELi sotsiaalfondi ülesanne ja Eesti on võrdluses teiste riikidega neid vahendeid hästi kasutanud. Ka Eesti valitsuse uue eelarveperioodi prioriteedid langevad kokku Euroopa Komisjoni prioriteetidega. 

Kuivõrd on ELi rikkamad riigid hakanud juurdepääsu oma sotsiaalkindlustussüsteemidele piirama? Suurbritannia on olnud väga kriitiline.

Suurbritannias on sellest palju rääkinud poliitikud ja kirjutanud tabloidid, kuid  reaalsuses juhtus väga vähe. Minister ütles, et toetusi saavad vaid need, kelle nädala sissetulek on olnud vähemalt 150 naela. Palusime muudatused paberil esitada ja paber ei öelnud, et toetustest jäädakse automaatselt ilma. Öeldi hoopis, et tuleb põhjalikum uurimine. Kui see viib diskrimineerimiseni, siis seda me aktsepteerida ei saa. Lähem uurimine aga ei ole vastuolus ELi seadustega .

Aga jah, "sotsiaaltoetuste ðovinism" on laiem nähtus, mis mürgitab rikkamates riikides poliitilist debatti. Reaalsuses tunnistatakse - näiteks Saksamaal ja Ðveitsis, et võõrtööjõudu on vaja. Teatakse, et kui tahad kvaliteetset tööjõudu, tuleb respekteerida nende inimeste õigusi. Ei saa luua mingeid teise järgu töötajaid.

Tihti tuuakse välja kultuurilisi erinevusi. Suurbritannias on omaks võetud hindude ja pakistaanlaste kauplused, nüüd korraga on raske harjuda poolaka toidupoega. Ja ei maksa unustada, et 2 miljonit britti töötab mujal ELi riikides.

Kas nõustute, et David Cameron reageerib siiski inimeste reaalsetele muredele?

See on eksitav. Kui rõhutada kultuurilist probleemi, ei ole seda vaja seostada Euroopa Liidu laienemisega. Viimase 20 aasta jooksul on Suurbritanniasse olnud suur sisseränne, kuid eurooplasi on selles olnud alla poole. Rumeenlaste ja bulgaarlaste osa on olnud eriti väike, ehkki tabloididest jääb teine mulje.

Kuivõrd saavad erinevused ELi sotsiaalsüsteemide vahel püsima jääda - ELi laienemisega liitusid oluliselt madalama elatustasemega riigid?

Sotsiaalkindlustussüsteemid on erinevad ja jäävad erinevaks. ELi koostöö tagab, et mujal riigis töötades ei kuku inimene näiteks pensionisüsteemist välja.

Kas näete ELis vajadust näiteks ühtlase miinimumpalga järele?

Minu meelest oleks miinimumpalka vaja igas riigis. Ja tugevamat sotsiaalpartnerite dialoogi uutes liikmesriikides. Lääneriikides on palju rohkem kollektiivleppeid. Ida-Euroopa riikides on nii tööandjad kui töövõtjad vähem organiseerunud. Nii jääb palgadünaamika tootlikkuse kasvust maha.

Tootlikkus kasvab kiiremini kui tõusevad palgad.

Sageli jah.

Palju siiski on Euroopa Liidus toetust David Cameroni ideele, et midagi tuleks tööjõu vaba liikumise piiramiseks ette võtta? Et riikide tööturud avaneksid üksteisel aeglasemalt, alles siis, kui on näiteks saavutatud teatud elatustase?

Rumalus. Unustage ära. Ehk on ka Cameron selle juba unustanud.

Samas - kui sellised ideed lähevad poliitika põhivoolu, võib komisjon saada ühel päeval liikmesriikidelt ettepaneku taoline eelnõu ette valmistada.

Rumalus. Unustage ära.

Et ei ole selliseid suuniseid kuskil protsessis ettevalmistamisel?

Ei, see ei ole teema. Me oleme näinud ka liitumislepingus olnud seitsmeaastase üleminekuaja osas, et piirangu kehtestanud riikide majandusele oli see lõppkokkuvõttes kahjulik, näiteks Saksamaal ja Austrias. Samuti andis selline olukord võimaluse varimajandusele - selline on igasuguste piirangute negatiivne pool. Läve kasutamine tähendaks, et madalama sissetulekuga inimestel on väiksemad õigused kui suuremate sissetulekutega inimestel. Andke andeks, see on problemaatiline idee.

Kuidas vastab Euroopa Liit Ðveitsi rahvahääletuse tulemusele, mis nõuab piiranguid ka ELi kodanike võimalusele Ðveitsis töötada?

Esmalt peab vastama Ðveitsi valitsus ja aega selleks on kolm aastat. Loodame, et valitsus leiab lahenduse, mis vastab konstitutsioonile ega riku lepinguid ja kokkuleppeid ELi ja Ðveitsi vahel. Et aga ELi uusliikmele Horvaatiale vaba liikumine ei laienenud, jättis EL Ðveitsi välja Horisont 2020 ja Erasmus + programmidest. Keegi ei taha pingeid kruvida, kuid me ei saa ka teha nägu, et see ei ole tõsine teema. Inimeste vaba liikumist ei saa küsimärgi alla seada, kui Ðveitsi ja ELi vahel on nii ulatuslik koostöö.

Töötus on ELis stabiliseerunud kõrgel 12% tasemel. Kui rahul olete tööturu struktuursete reformide tempoga ELis?

Itaalia on teinud arvestatavaid reforme, samuti Portugal, Hispaania, Kreeka. Prantsusmaa võiks teha rohkem. Itaalia võiks ka alandada makse madalama sissetulekuga inimestel, see oleks mõistlikum kui palga alandamine. Sama soovitus võib kehtida ka Eestis. Kui firma oleks valmis palkama vähemate oskustega inimesi, kui tööjõud oleks odavam, oleks see hea meede. See tuleb aga eelarves kuidagi kompenseerida - näiteks autode maksustamisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. March 2014, 11:22
Otsi:

Ava täpsem otsing