ÄP meenutab: Tähemees Peeter Kern

Aivar Hundimägi 11. märts 2014, 16:05

Starmani juhti ja ühte omanikku Peeter Kerni kutsuti ajakirjanduses Tähemeheks.

Ettevõtjana hakkas Kern tegutsema tänu Eesti teisele kunagisele kõvale telekomiärimehele Tõnis Paltsule. Kern töötas Paltsu firmas Telag, kust aga lahkus, sest direktorid ei soostunud mehele maksma tema soovitud palka. Kern nimelt soovis, et tema töötasu oleks seotud ettevõtte kasumiga.

Hiljem muutusid Paltsu juhitud Tallinna Kaabeltelevisioon ja Kerni juhitud Starman kõige vihasemateks konkurentideks Tallinna kaabelsideturul. Mõlemad mehed tegid aktiivset kuluaaritööd, et oma äripositsiooni tugevdada.

Rajas Mustamäele kaabellevivõrgu

1990ndate aastate alguses ajas Kern koos Starmani teise asutaja Indrek Kuivallikuga antennihooldusäri. Telekommunikatsioonäri aitas Kernil ja Kuivallikul käima lükata koostöö Rootsi telekomifirmaga Telia, kelle toel pandi Mustamäele püsti esimene korralik kaabelvõrk. Kümne aasta pärast oli Starmani väärtus üle miljardi krooni.

Eluaeg tehnikaga jamanud Kern ise on öelnud, et ta kulutas küllalt palju energiat sellele, et aru saada, millised trendid tehnikamaailmas arenevad. Nooruspõlves jootis pidevalt takistitest ja transistoritest töötavaid vidinaid kokku. Teda erutasid nii kodumasinad kui ka kosmoselaevad.

Tehnikahuvi pärines isalt

Oma isalt tehnikahuvi saanud Peeter Kern õppis Tallinna 37. keskkooli matemaatika-füüsika süvaõppega klassis ja läks edasi TPIsse raadiotehnika erialale. Tal jäi küll TPIs hariduse omandamine pooleli, kuid see ei takistanud tal Eesti telekomiturul edukat tegutsemist. "Raadiotehnika andis mulle põhja ja edasised huvid," on Kern ise meenutanud.

Juba lapsepõlves tõmbas Kerni huvialaringidest kõige rohkem raadiotehnika. Kolmandas klassis nokitses ta elektrooniliste vidinate kallal. "Hakkasin ise kaheteistkümneselt kodus asju kokku panema," on ta uhkusega tunnistanud ja öelnud, et tehnikahuvi jooksis sillana läbi põlvkondade. Peetri isal näiteks oli 35 kruvikeerajat. "Mul olid ka enda konstrueeritud võimendid ja värvimuusika olemas," on ta öelnud.

Kirg olid tsiklid ja sigarid

Lisaks tehnikavaimustusele oli Kerni kirg mootorrattasõit ja sigar pärast head toitu. Ka tsiklivaimustus pärines Kern lapsepõlvest, tema isa sõitis samuti mootorrattaga. Oma esimese tsikli (Iž Planeta Sport) ostmiseks töötas Kern koolivaheajal treialina ja müüs maha oma elukindlustuse.

Tsiklireisidel oli tema kaaslaseks ettevõtja Raivo Hein, kes on öelnud, et oma iseloomult on mõlemad mehed niivõrd erinevad, et neil on üksteisega tegelikult raske reisida.

"Tema pigem uimerdaks ringi ja sööks igal võimalusel, kui mina pigem sõidaksin edasi. Sellest hoolimata oleme ikka hakkama saanud," on Hein öelnud.

Hein: tal oli alati oma arvamus

Hein tundis Kerni lapsest peale, koos töötasid mehed kunagi Estoplastis ja olid õpilasmalevas. Hein on ühes varasemas intervjuus Äripäevale Kerni kohta maininud, et tegemist on vahel vastikult pedantse, kuid targa inimesega, kellel on pea kõige kohta oma arvamus. Mitte lihtsalt lajatav sõnajärjestus, vaid argumenteeritud täislauseline vastus.

Sõbralik sell

Vanemuise solist Märt Jakobson teenis koos Peeter Kerniga aega Nõukogude armees. "Olime koos Peetriga 1985. aastal neli kuud Novgorodis Vene kroonus. Peeter on sõbralik sell, tore sõjaväekaaslane, kellest on head mälestused. Korra trehvasin Peetrit 1993. aastal Tallinna tänavatel. See oli aeg, kui Kern just Starmaniga alustas. Pistis mulle pihku oma visiitkaardi, mis oli tavaline papile trükitud lipakas. Selline see algus oli," meenutas Jakobson Äripäevas 2007. aastal ilmunud Peeter Kerni persooniloos.

Samas artiklis rääkis Kernist ka tema koolivend, kunagine Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu. Ta ütles, et Kern on hea näide ettevõtlikkuse ja visaduse sünergiast.

Tasa-sõuan-kaugele-jõuan-tüüp

"Tema tasa-sõuan-kaugele-jõuan-tüüpi juhtimine on viinud suurepärase tulemuseni, mille üle on põhjust uhkust tunda. Oluline on, et kõige selle juures on Peeter jäänud iseendaks ega ole lasknud edul ennast pimestada. Kinnituseks on seegi, et kooliaegsete sõprade ja tuttavatega on tal hea side säilinud tänase päevani," iseloomustas Hiiepuu koolivenda Äripäevas 2007. aasta suvel ilmunud artiklis.

Toona valis Äripäev Kerni nädalapersooniks, sest Kern ja Kuivallik müüsid Starmani enamusosaluse Hollandi erainvestorite konsortsiumile Xalto. 2013. aasta kevadel ostis Xalto osaluse ära East Capital Explorer. Selles tehingus osales ka Kern, kes suurendas oma osalust Starmanis 20,9%lt 34,3%ni.

Kern ütles pärast tehingut, et tal ei olnud nii palju raha, et kogu finantsinvestorite konsortsiumile kuulunud osalus ära osta. Seetõttu tehti tehing koos East Capitaliga.

East Capital Explorer hindas aasta tagasi Starmani väärtuseks 107 mln eurot. Tehingu tegemise ajal oli Starman East Capitali portfellis suuruselt teine investeering. Starmani ostust oli huvitatud kokku 30 ettevõtet.

Pärast möödunud kevadel toimunud tehingut olid Starmani suuremad omanikud:

  • East Capital Explorer 51% ehk 54,75 mln eurot
  • Peeter Kern läbi OÜ Com Holdingu 34,3% ehk 36,7 mln eurot
  • Indrek Kuivallik läbi OÜ Polaris Investi 14,7% ehk 17,7 mln eurot

Kern Äripäeva Rikaste TOPis

Peeter Kern oli mullu septembris ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis 90. kohal, tema vara väärtuseks hindas Äripäev 24,9 miljonit eurot. Kern tegi aastaga Äripäeva Rikaste TOPis suure tõusu. 2012. aastal oli ta 164. kohal 13,2 miljoni euroga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2014, 20:37
Otsi:

Ava täpsem otsing