Majanduskasvule oodata uut hoogu

Kadri Põlendik 11. märts 2014, 15:00

Välisnõudlus hakkab paranema ning annab koos ekspordi ja investeeringute kasvu kiirenemisega majanduskasvule jõudu juurde, ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Oma kommentaaris möödunud aasta SKP numbritele tõdes Mertsina, et vaatamata Eesti osa suuremate kaubanduspartnerite – eelkõige Soome ja Venemaa – loiule taastumisele, hakkab välisnõudlus sellel aastal paranema, andes tõuke majanduskasvule. Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi mõjul on Mertsina hinnangul tõsine risk Venemaaga seotud kauba- ja teenustevahetuse paranemisele, millel võib olla negatiivne mõju Eesti majandusele.

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar:

Eelmise aasta viimasel kvartalil aeglustus majanduskasv statistikaameti täpsustatud andmetel 0,3%ni. Kuu aega tagasi avaldatud SKP kiirhinnangu järgi oli kasv 0%. Sellises ulatuses kasvu korrigeerimine ei olnud üllatav, kuna statistikaamet on oma kiirhinnangu ja täpsustatud SKP andmeid viimase 10 aasta jooksul korrigeerinud keskmiselt 0,3 protsendipunkti piires.

Küll aga tekitab küsimusi SKP reaal- ja nominaalkasvu suur erinevus. Nimelt kiirenes viimasel kvartalil SKP nominaalkasv ehk jooksevhindades arvestatud kasv 5,7%ni (kolmandal kvartalil oli see 5,4%). Kuna reaalkasv ehk püsivhindades arvestatud kasv aeglustus, kiirenes SKP deflaatori kasv, mis peaks iseloomustama majanduse koondhinnaindeksi muutust.

SKP deflaatori kiiret kasvu selgitavad elektrienergia (elektrituru liberaliseerimine), ehituse (tööjõukulud), hariduse (sügisest tasuline kõrgharidus), kinnisvaraalase tegevuse (kõrged üürihinnad) ja tervishoiusektori (kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi tasu) hindade kiirem kasv ning ka see, et impordihindade langus on ekspordi omadest kiirem. Samas on transpordihindade 19% tõus aasta viimasel kvartalil või 16% aasta keskmisena väheusutav, kuna 2012. aastal toimus transpordihindade võrdlusbaasi tugev nihe allapoole, mis on nüüd deflaatori kasvu oluliselt kiirendanud ning viinud sellega ka transpordisektori lisandväärtuse suuremasse langusesse.

Sama probleem on ka netotootemaksudega, mis koosnevad peamiselt käibe- ja aktsiisimaksudest ning mille deflaator on viimastel aastatel väga kõikuv olnud. Näiteks, kui käibemaksu ja aktsiiside laekumine oli möödunud aasta viimasel kvartalil üsna tugev ning jooksevhindades kasvasid netotootemaksud 7%, siis püsivhindades vähenesid need hoopis enam kui 1%.

2013. aastal kasvas SKP 0,8%. Samas tuleks arvestada, et septembris avaldab statistikaamet täiesti uue metoodika järgi SKP revideeritud aegread, mis muudab taas avaldatud majanduskasvu näitajaid.

Kõige tugevamalt tõmbaski eelmisel aastal majanduskasvu allapoole transpordisektori, ehituse ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse, samuti netotootemaksude vähenemine. Transpordisektori 19% langusele aitas enim kaasa laondust ja veondust abistavate tegevusalade lisandväärtuse vähenemine. Muuhulgas mõjus transpordisektorile transiidi, eriti just Venemaa suunalise transiidi, vähenemine. Õhu-, vee- ja raudteetranspordi ettevõtted olid möödunud aastal kahjumis. Ehituse kasvu vedas kõige enam alla hooneehituse lisandväärtuse vähenemine. Tugevasti vähenes välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht.

Kõige enam panustasid majanduskasvu hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ja ITK-sektori ettevõtted. Hulgi- ja jaekaubandust toetas kiire palgakasv ja tarbijate kindlustunde paranemine. ITK-sektori kasvu panustas enim telekommunikatsiooni kiiresti tõusnud lisandväärtus.

Vaatamata sellele oli sektori ettevõtete kogukasum juba pikemat aega languses. Lisandväärtuse kiiret reaalkasvu toetasid sideteenuste ja -kaupade tugev hinnalangus.

Töötleva tööstuse ettevõtted suutsid oma lisandväärtust kasvatada aasta esimese poole tugevama sise- ja välisnõudluse toel. Kuigi aasta teisel poolel nõudlus, eriti välisnõudlus, nõrgenes, püsis töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv mõõdukas. Lisandväärtuse kasvu aitas hoida töötleva tööstuse ettevõtete toodanguga võrreldes vahetarbimise veidi väiksem kasv. Sellele aitas kaasa imporditud sisendihindade langus. Üle 60% impordist läheb sisenditena ettevõtete vahetarbimisse.

SKP tarbimise poolel toetas majanduskasvu kõige enam eratarbimine, mis kasvas kiiresti suurenenud palkade ja tarbijate paranenud kindlustunde toel. Samas, aasta teisel poolel eratarbimise kasv aeglustus. Aasta viimasel kvartalil aeglustus eratarbimise kasv 3%ni peamiselt soojemate ilmade tõttu eluasemega seotud väiksemate kulutuste pärast.

Seevastu kasvu toetas nii neljandal kvartalil, kui kogu aasta jooksul toiduainete, sideteenuste ja -kaupade ning vaba aja ja kultuurikaupade ja teenuste tarbimise kasv.

Investeeringute kasv aeglustus möödunud aastal 1%ni. Tugevasti pidurdasid kogumajanduse investeeringuid enam kui viiendiku võrra vähenenud valitsemissektori investeeringud. Ettevõtete investeeringud kasvasid aga 9%, valdavalt kolmandal kvartalil energia- ja kinnisvarasektori suurte investeeringute toel ehitistesse.

Kummaline on aga see, et kui ettevõtlusstatistika järgi oli ettevõtete investeeringute nominaalkasv kolmandal kvartalil 14%, siis SKP arvestustes oli kasv üllatuslikult 39% (raalkasv 35%). Üheks põhjuseks oli SKP arvestustesse tehtav korrektsioon, et viia kvartaliarvestus vastavusse aastaarvestusega. Paraku ei pruugi korrektsiooniks kasutatav koefitsient alati õiget tulemust anda.

Kuigi jooksevhindades kasvas eksport impordist veidi kiiremini ning suurendas sellega puhaseksporti ja selle osakaalu SKPs, siis püsivhindades oli tulemus vastupidine. Ekspordist veidi kiiremini kasvanud import oli majanduskasvule piduriks. Impordi kiiremat kasvu reaalarvestuses põhjustasid ekspordihindadest kiiremini langenud impordihinnad. Koos sellega aga paranesid möödunud aastal Eesti kaubandustingimused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. March 2014, 13:11
Otsi:

Ava täpsem otsing