Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Swedbank: SEPA tõi kaasa klientide küsimustevoo

11. märts 2014, 11:21

Veebruarist jõustusid Euroopa Liidu ühtsed maksetingimused (SEPA), mis tõid kaasa pikenenud järjekorrad nii Swedbanki klienditoes kui ka pangakontorites. 

Swedbanki jaepanga juhi Ulla Ilissoni sõnul tõid otsekorralduste ja rahvusvaheliste kontonumbritega seotud muutused panga jaoks kaasa suure hulga küsimusi klientidelt. „Seetõttu suurenes meie kõnekeskuse koormus pärast 1. veebruari järsult, tuues kaasa pikad kõnejärjekorrad ning selle, et tavapärase 1-2 päeva asemel võtab klientide e-kirjadele vastamine aega kuni 5 päeva."

Uus süsteem nõuab tema sõnul senise praktika muutmist ka maksete saajatelt. „Paljudel ettevõtetel, korteriühistutel ja teistel maksete saajatel puudub ka endal selge teadmine, mida oleks vaja teha, et uue süsteemiga liituda. E-arvega kogumist plaaniv ettevõte peaks teadma, et ettevõte peab hakkama saatma panka xml formaadis e-arveid oma maksjatele. Juhul, kui ettevõtte kasutatav tarkvara ei toeta veel e-arve failide loomist, siis soovitame pöörduda vastava teenusepakkuja poole nagu nt OpusCapita AS, eArvekeskus ja Korteriyhistu.net. Lepingu teenuse kasutamiseks saab sõlmida otse Swedbanki koduleheküljel.“

Swedbanki SEPA lehekülg on kättesaadav siit: swedbank.ee/sepa ning klientide peamised küsimused ja panga vastused SEPA-teemale on järgmised:

Miks ma ei saa korteri omanikuna sõlmida uut e-arve püsimakse lepingut oma korteriühistuga, kellega mul varem oli otsekorralduse leping?
Põhjus selles, et ülemineku perioodi jooksul ei edastanud korteriühistu meile selleks taotlust, kuid see ei tähenda, et korteriühistu seda teenust enam pakkuda ei saa. Kõikidel majksete saajatel, kellel on soov, saavad sõlmida meiega e-arve lepingu. Samuti võivad nad kasutada operaatori teenust. Sel juhul saab maksja e-arve püsimakse sõlmida juba otse esimeselt internetipanka saabunud e-arvelt.

Kuidas toimub e-arve püsimakse?
E-arve püsimakse lepingu toimimise eelduseks on see, et ettevõtte poolt saadetavad e-arved laekuvad panka. Seega e-arve püsimakse toimimiseks tuleb teha kaks asja/sammu:
1. Tellida ettevõttelt e-arve panka/teha e-arve tellimise avaldus (kui see veel tehtud ei ole);
2. Sõlmida e-arve püsimakse leping.

Kõik e-arved, mis laekuvad peale lepingu sõlmimist, tasutakse juba panga poolt automaatselt ehk e-arve püsimakse lepingu alusel (oluline on meeles pidada/tähele panna, et kõik e-arved, mis on sisse tulnud enne e-arve püsimakse lepingu sõlmimist, tuleb maksjal endal veel käsitsi tasuda.
Arve tasutakse e-arve püsimakse lepingu alusel kliendi poolt valitud maksepäeval, välja arvatud juhul, kui:
- e-arve maksetähtaeg on varasem, kui kliendi poolt valitud maksepäev (sel juhul tasutakse arve e-arvel märgitud maksetähtajal);
- e-arve laekub panka peale kliendi valitud maksepäeva (sel juhul tasutakse arve e-arvel märgitud maksetähtajal).

E-arve püsimakse teenust saab kasutada ka juhul, kui klient ei ole internetipanga kasutaja. Selleks tuleb pöörduda e-arve tellimiseks kas otse ettevõtte poole või lähimasse pangakontorisse. Seejärel saab pangas sõlmida e-arve püsimakselepingu. Sel juhul saadab ettevõte panka e-arve, mis tasutakse püsimaksega, ning maksjale edastatakse info arve kohta muul ettevõttega kokkulepitud viisil, nt e-kirja või posti teel.

Millal debiteeritakse kontot - kas minu kui kliendi poolt määratud kuupäeval või  ettevõtte poolt arvel määratud kuupäeval? Miks mõnel juhul toimub debiteerimine määratud kuupäeval ja mõnel juhul „suvalisel“  s.t arves märgitud päeval.
Maksja kontolt liigub raha ära sõltuvalt sellest, millal on e-arve panka saabunud. Kui see saabub enne maksja poolt määratud kuupäeva, tasutakse arve ka tavapärasel ajal. Kui aga maksete koguja saadab e-arved panka hiljem, võetakse e-arvel näidatud summa maha arvel määratud maksetähtajal.

Mida teha, kui arve omanik on üks ja e-arve püsimakse lepinguga soovib tasuda teine pereliige? Lepingu saab maksjaga teha, kuid e-arve tellimuse peab ikkagi arve omanik ise tegema maksja kasuks oma kontolt või netis. Kuna aga tavaliselt on pangas ainult see klient, kes soovib lepingut teha, siis jäävadki asjad poolikuks. Miks on asjad nii?
E-arve tellimise avalduse saab iga klient esitada iseenda sõlmitud lepingute kohta (ehk e-arve saab tellida see, kes on teenuse lepingu omanik). Avalduse võib esitada ka mõne teise isiku eest, kuid sellisel juhul ei ole ettevõtetel kohustust selle alusel arveid saata.
E-arve tellimise avalduse peaks esitama teenuse lepingu omanik, kuna arve võib sisaldada delikaatseid isikuandmeid (nt isikukood) ning seetõttu ei pruugi ettevõtte saata arvet kolmandatele isikutele. Samuti võib arve sisaldada infot, mida teenuse lepingu omanik ei pruugi tahta näidata maksjale, nt kõnede eristust vms. Kui arvet soovib maksta näiteks keegi pereliige, kes pole teenuse lepingu omanik, siis peab isik, kes soovib arvet maksta, sõlmima e-arve püsimakse lepingu ja tegelik teenuse lepingu omanik peab tegema e-arve tellimise avalduse, kusjuures e-arve saajaks tuleb märkida see, kes arvet tegelikult maksta soovib. E-arve avaldust on mugavalt võimalik esitada internetipangas või anda oma soovist teada otse ettevõttele.

Mida tähendab IBAN?
IBAN (international bank account number) tähistab rahvusvahelist kontonumbrit. Eestis on IBAN kasutusel juba alates 2004. aastast, kuid pangakliendid kasutasid seda ainult piiriüleste maksete tegemiseks. Alates 2014. aasta veebruarist peabs IBANit kasutama kõikide maksete tegemisel. Suurim muutus igapäevaste pangaülekannete tegemisel on see, et praegusele kontonumbrile lisandus tähti ja numbreid. Pangakonto number jäi samaks, kuid selle ette lisati kahetäheline riigikood (Eesti puhul EE), kahekohaline kontrollnumber ja kahekohaline pangakood. Tähelepanu tasub pöörata asjaolule, et Eestis on eri pankades riigisisese kontonumbri pikkus erinev. See tähendab, et kui riigisisene kontonumber on lühem kui 14 kohta, lisandub IBANis kehtiva kontonumbri ette teatud arv nulle. Eestis kasutatav IBAN on 20-kohaline. IBANi maksimaalne pikkus võib olla 34 kohta.

Kuidas ma näen oma uut kontonumbrit ja kuidas ma oma vana konto nr saan IBANiks muuta?
Teie kontonumber muutub õigel ajal internetipangas IBAN-iks automaatselt. Samuti asendatakse kontonumbrid automaatselt kõikides määratud maksetes ja püsikorraldustes ning teistes sõlmitud lepingutes. Teie ei pea selleks ise midagi tegema. Tähtis on vaid meeles pidada, et kui on vaja teha ülekanne mõnele uuele kontole, tuleb see sisestada IBAN-i kujul.
Oma kontonumbri(d) leiate IBAN-i kujul ka praegu internetipangast. Samuti võite oma rahvusvahelise kontonumbri järele küsida pangakontorist või seda näha pankade IBANi kalkulaatoris. Sama lahendus on olemas pangaliidu veebilehel pangaliit.ee

Milleks on vaja IBANi?
Rahvusvahelised kontonumbrid on vajalikud maksete efektiivsemaks liikumiseks. IBAN-i kasutamine vähendab maksete viivituste ja vigade arvu, sest makset edastav pank saab kontrollida rahvusvahelise kontonumbri õigsust juba enne makse pangast väljasaatmist. Siiani ainult rahvusvaheliste maksete tegemisel kasutusel olnud kontonumbrite asemel võetakse ka riigisisestes arveldustes kasutusele IBAN kontonumbrid.

Kas pankadevaheliste maksete kiirus Eestis muutus?
Jah, pankadevaheliste maksete kiirus muutus aeglasemaks, senise kümne korra asemel liiguvad ülekanded pankade vahel viis korda päevas.

Miks maksete liikumine pankade vahel on aeglasem?
Seoses ühtse makseturu tekkimisega said pangad võimaluse valida pankadevaheliste maksete tegemiseks endale Euroopa ühisturu piires soodsaima teenusepakkuja. Alates veebruarist 2014 kasutavad kommertspangad Eestis üleeuroopalist jaemaksesüsteemi STEP2. Seetõttu sulges Eesti Pank 31. jaanuari tööpäeva lõpus keskpanga jaemaksesüsteemi ESTA, mida kasutasid siinsed pangad maksete omavaheliseks arveldamiseks.

Mida tuleb siinjuures eriti tähele panna?
Edaspidi tuleb ühest pangast teise makse tegemisel arvestada uue süsteemi tööaegadega. Senise kümne arveldustsükli asemel on nüüd viis arveldustsüklit, mis tähendab, et senise tunni kuni pooleteise asemel jõuab raha ühest pangast teise viis korda päevas, umbes 3-5 tunniga.  Arvestama peab ka sellega, et kui raha peab teises pangas oleva saajani jõudma veel samal tööpäeval, siis tuleb makse algatada Swedbankis, SEBs ja Danske Bankis hiljemalt kell 16.30 ning Norda pangas hiljemalt kell 15.30. Mõne anga puhul võib maksete tegemise viimane tähtaeg olla ka kell 15.00. Kui makse algatatakse hiljem, siis jõuab see saajani järgmisel tööpäeval (umbes kell 10). Praegu jõuab makse saajani samal tööpäeval siis, kui see on tehtud hiljemalt kell 17.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2014, 11:21
Otsi:

Ava täpsem otsing