Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võlausaldajatele jäid tühjad pihud

11. märts 2014, 19:22

Vaid veidi enam kui pooltel mullu pankrotistunud ettevõtetest oli võlausaldajatele midagi tagasi anda, enamikul ettevõtteist ei olnud enam varasid, rääkis Krediidiinfo juht.

Kui kuni 2009. aastani oli kuskil 50% neid pankrotistunud ettevõtteid, kel varasid enam polnud, siis alates 2010. aastast on see osakaal Krediidiinfo juhi Alar Jägeri hinnangul kõvasti kasvanud.

"Eestis on 2/3 ettevõtteid, kel on püsiv maksejõuetus ja kel pole võlausaldajatele midagi tagasi anda - see on suhteliselt kõrge määr. Vaid 51% oli neid, kel oli võlausaldajatele midagi tagasi anda," märkis Jäger.

Möödunud aastal ei olnud tema sõnul ülisuuri ettevõtted, kes oleksid pankrotistunud. Krediidiinfo uuringujuht Anne-Ly Ots tõi välja, et kui vaadata pankrotistunud ettevõtete viimaseid majandusaasta aruandeid enne ametlikku pankrotti, siis summaarne müügitulu oli neil ettevõtetel 197 miljonit eurot ja see on võrreldes varasemaga langenud. Pankrotistunud ettevõtete summaarne kahju tegevuse lõppedes ulatus aga pea 25 miljoni euroni.

"Omakapitali oli ettevõtetel vaid 87 miljonit, mis katab ära väga väikses osa kohustustest - enamus kohustusi jääb ilmselt tasumata," lisas Ots. Tema hinnangul on keskmise pankrotistunud ettevõtte suurus viimasel aastal kasvanud. Otsa sõnul torkas silma ka see, et pankrotiettevõttel oli käibevarasid pea kaks korda rohkem kui tavaettevõttel.

"Seda uurides selgus, et pankrotiettevõtete varude hulk ehk laovarud olid väga kõrgel tasemel, see oli viimase aastaga suurenenud märkimisväärselt. Pankroti vältimiseks oli ilmselt üritatud lattu paremaid kaupu võtta, et end raskustest välja aidata. Võrreldes tavaettevõttega on pankrotiettevõttel põhivara osakaal madal," rääkis Ots.

Lühiajaliste laenude osakaal oli kõrge

Otsa hinnangul oli pankrotiettevõtetel pikaajaliste kohustuste osa suhteliselt madal, kuid kõrge osakaal oli just lühiajalistel kohustustel.

"Kui kriisiajal oli maksuvõlgade osakaal palju suurem, siis nüüd on hakanud see langema, samas on langenud ka võlad hankijatele ja tarnijatele, pangavõlgade osakaal on kasvanud, lühiajalise pangalaenu osakaal muutus ka bilansis suuremaks," seletas Ots ja lisas, et ilmselt on ettevõtted üritanud käibekrediidi arvel oma laovarusid suurendada, et saaks veel päästa, mis päästa annab. Võlad maksuameti ees on olnud suhteliselt harvad.

Üle poole pankrotistunud ettevõtetest olid pigem väikesed ja pooltel jääb Otsa hinnangul müügitulu alla 180 000 euro. "Tüüpiline pankrotiettevõte oli kahjumis olnud juba paar-kolm viimast aastat ning enamikul oli maksuvõlg juba üle poole aasta olemas ja rohkem kui kolmandikul oli pidev maksuvõlg terve aasta lõikes," seletas Ots.

Jägeri hinnangul oli pankrotistunud ettevõttel enamasti ka madal reiting. "Me igal aastal timmime oma reitingut, mis ennustab siis võimalikku pikaajalist maksejõuetust. Ettevõte, kes läheb pankrotti, reiting on tavaliselt B, C või BB. Kui kõrge ehk A reitinguga ettevõte läheb pankrotti, siis selle taga on ilmselt pigem välismõjud või mingi suure kliendi kaotus," lisas Jäger.

Tema hinnangul on suuremal ettevõttel sageli rohkem reserve asjade ümbermängimiseks. Suurettevõte paneb vajadusel ühe osakonna kinni või muudab midagi. Väikesel ettevõttel, kel on üks ärimudel ja üks suur probleem, seda teha pole aga võimalik. Samas lisas Jäger, et oma mõju on ka alles äsja olnud masul, mis samuti osa ettevõtteid pankrotti ajas.

"Meedia suure tähelepanu all olevad ettevõtted ja börsifirmad on enamasti läbipaistvad ja saavad vajadusel lisakapitali kaasata," lisas Jäger.

Kommentaar

Majanduskeskkond oli stabiilne
Erki Pugal
SEB Panga krediidivaldkonna juht, juhatuse liige

"Pankrotistumised ei teki üleöö. Pigem tuleks eelmise aasta pankrottide arvu vaadata kui varasemate aastate probleemide lõppresultaati. Samuti peaks eelnevat kinnitama asjaolu, et eelmise aasta majanduskeskkonnas ei toimunud fundamentaalset halvenemist, keskkond oli pigem stabiilne. Meie jaoks on väga oluline, kes on meie kliendid. Eeldame ärisuhete loomisel partneritelt kõrgete ärieetiliste standardite jälgimist ning kõrget sotsiaalset vastutustundlikkust."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. March 2014, 12:48
Otsi:

Ava täpsem otsing