Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
India on ainus tõusev BRICi aktsiaturg
Populaarsust kogunud BRIC-maadest (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) ehk arenevate turgude gigantidest on ainus jalul mees India. Teistel selle lühendi maadel on eri põhjustel käimas aktsiaturgude langus.
Investorid usuvad, et India valitsus muutub. Bloomberg toob näiteks Mumbais asuva tehase 48aastase omaniku Nilesh Dedhia, kes ostis esimest korda viie aasta jooksul India aktsiaid. Ta on vaid üks paljudest, kes on tulnud tagasi 1,2 triljoni dollarilisele kohalikule aktsiaturule. Palju loodetakse mais aset leidvatest valimistest, mis annaks valitsuse, kes saab mandaadi hakata majanduskasvu kümne aasta madalaimalt tasemelt elustama. See lootus on viinud tänavu India aktsiaturu liikumise lahku teiste BRIC-maade aktsiaturgudest.
India investorid panustavad opositsioonilise Bharatiya Janata partei võidule, keda juhib Narendra Modi. Ta on olnud alates 2001. aastast Gujarati osariigi juht, mis on saavutanud 10% majanduskasvu. Modi on lubanud suurendada investeeringuid, kui alistab peaministri Manmohan Singhi Kongressipartei.
Rekordtase. Möödunud nädalal tõusis India aktsiaturg rekordtasemele. Hiina maadleb majanduskasvu aeglustumise, kinnisvaraturu ja varipangandusega. Brasiiliale on mõjunud halvasti sõltuvus toorainete ekspordist. Venemaa aktsiaturgu on räsinud sekkumine Ukraina kriisi.
Kuid kas India aktsiaturg on ostuks odav? Kaugeltki mitte. India aktsiaturu hinna-kasumi (P/E) suhte näit on 17,4. Hiina aktsiaturu väärtustase on pea poole odavam (P/E 9,9). Venemaa P/E on 4,6. Brasiilia oma on lähemal Indiale – P/E 16,7. Kuid ega P/E näit üksi pole põhjus, miks kuhugi investeerida. Kui tõesti tekib Indias majandust reformiv valitsus ja reformid õnnestuvad, võib see luua eeldused ettevõtete kasumi kasvuks. See aga pole veel selge.
Kohapeal käimata, on mulle jäänud Indiast mulje kui arenguvõimetust bürokraatia all ägavast maast. Hiljutine üllatus oli, et seal on suudetud poliitiliste otsustega (diiselsõidukite dotatsioon) viia õhu saastatus topeltkõrgeks isegi Pekingiga võrreldes.