Lehtede liit taunib kurjategijate varjamist

Eesti Ajalehtede Liit (EALL) tegi 12. märtsil avalduse, kus liikmed taunivad riigikogus arutatavat eelnõu, mis tahab Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise sildi all avalikkuse eest varjata paljude kohtus süüdimõistetud kurjategijate nimed. Üks EALLi põhjendustest on, et eelnõu vastuvõtmisega muutub raskemaks korruptsiooni ja võimu kuritarvituste avalikustamine meedias.

Seadus nõuab tähelepanu. Isamaa ja Res Publica Liidu liikme ja riigikogu õiguskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul pole ajakirjanikud eelnõu läbi lugenud. “Eelnõus on välja toodud terve rida kuritegusid, mille puhul nimede varjamine ei teostuks ja see on seotud ka riigivõimu teostamisega,” märkis ta. “Võib-olla on ka avalduse tegijad, nagu Eestis ikka, lorud olnud ja pole üldse asjasse süüvinud.”

Pomerantsi sõnul hakatakse pärast eelnõu esimest lugemist arutama muudatuste ettepanekuid ja ka seda, millisel kujul võiks paragrahv seadusesse saada. “Millised valikud on, ei hakka praegu rahvast lõbustama.”

Pomerants ütles, et kui debatt on juba alustatud, siis ka on, mille üle mõelda. Tema sõnul on IRL tõstatanud kurjategijate nimede avalikustamata jätmise probleemi, kuid erakonnast keegi  muudatuste kohta kapitaalset arvamust kujundanud ei ole.

Pärast esimese lugemise lõpetamist on kümme päeva muudatusettepanekute tähtajani, mistõttu tegeletakse Pomerantsi sõnul teemaga edasi tõenäoliselt aprillis. Seaduse esimene lugemine lõppes eile.

Avalikkus olenegu kuriteost.  Reformierakondlasest riigikogu liige Valdo Randpere ütles, et meedial on oma huvi ja osaliselt on see ka õigustatud. “Teiselt poolt on see vaid ­uudishimu ja tahe infole ligi pääseda, eks see teeb ka ajakirjanike elu ja töö kergemaks,” arvas ta.  Tema sõnul ei ole seaduse eelnõu eesmärk sugugi kõik kuriteod kinni mätsida, nagu arvama kiputakse, vaid pigem indiviidide isikupuutumatuse tagamine. “Karistuse eesmärk ei ole inimest tappa, vaid parandada,” ütles ta.

Randpere arvates ei peaks teatud kuritegude puhul nimed avalikud olema. “Kõige mõistlikum, kui süüdimõistetud kurjategijate nimed on avalikud nii kaua, kuni karistus kehtib,” selgitas ta. “Leian, et inimesel, kes on midagi toime pannud, peab olema võimalus ennast parandada ja puhtalt lehelt alustada.”

Ta lisas, et nimede avalikkus peaks sõltuma kuriteo liigist, näiteks peaks süüdimõistetute nimed kättesaadavad olema lastevastaste ja seksuaalkuritegude toimepaneku korral. Ka korruptsiooni peab ta üheks kuriteoks, mille puhul on avalikkuse huvi põhjendatud ja info ligipääsetavus tähtis. “Korruptsioonikuriteod ei ole siiski reeglina kogemata toime pandud,” märkis Randpere.

Randpere: see on ühiskondlik kokkulepe. Randpere lisas, et eile arutati komisjoni seaduseelnõu pikalt ja on arvesse võetud, et mängus on erinevad huvid. “Oleme väike ühiskond ja me peame saavutama selle punkti, kus kaitseme nii ühiskondlikku huvi kui ka indiviidide isikupuutumatust. See on puhtalt ühiskondlike kokkulepete küsimus, kus maalt peaks avalikkuse piir minema,”  ütles ta.

Eile lõppes eelnõu esimene lugemine, kus justiitsminister Hanno Pevkur tegi ettepaneku jätta eelnõust välja EALLilt tähelepanu saanud isikuandmete kaitse osa.

“Kutsun lähiajal kokku nii täna (eile – toim) avalduse teinud ajalehtede liidu esindajad, ­õiguskantsleri kui ka teised asjasse puutuvad, et isikute põhiõiguste kaitse ja avaliku huvi tasakaalupunkt veel kord läbi arutada,” märkis ta eile lugemisel.

 

Riivab turvatunnet

Oleme seisukohal, et kõik avalikult kuulutatud ja jõustunud kohtuotsused (va alaealisi puudutavad) peaksid olema avalikkusele koheselt ja tasuta kättesaadavad.Näiteks peab inimestel säilima võimalus oluliste piiranguteta kontrollida neile teenuse osutaja või partneri tausta ja võimalikke kehtivaid karistusi tapmise, kelmuse, omastamise või väljapressimise eest, samuti peab avalikkusel olema info võimu kuritarvitamises süüdimõistetud isikute kohta.EALL teeb ettepaneku seda eelnõu esitatud kujul mitte vastu võtta, kuna meie hinnangul riivab see avalikkuse turvatunnet.