Palm: Soome majandus vindub

Soome ajakirjandus on võrrelnud riigi majanduse praegust olukorda sealse 90ndate masuga. Kas see on objektiivne vaatenurk olukorrale või pigem ajakirjanduslik liialdus? Kindlasti on need teemad praegu Soomes üleval, sest kõik majanduskasvu tegurid pidurdavad praegu Soome majandust. Samas pole neil ka mingit järsku ärakukkumist, pigem Soome majandus vindub praegu ning teeb kerge kasvu järgmisel aastal. 2015. aasta prognoose pole me alla tõmmanud, prognoosime neile 2protsendist kasvu. (Nordea vähendas Soome tänavust majanduskasvu prognoosi esialgselt 0,8 protsendilt 0,3-le – toim.)

Soome kohta on aga täiesti pretsedenditu, et eratarbimine ja reaalsissetulekud kukuvad teist aastat järjest. Ka tööpuudus kasvab aasta esimesel poolel meie prognoosi järgi neil veidi, 0,2 protsendi võrra, küündides seega 8,4 protsendini.

Kuidas peaksid olukorrale reageerima Soome eksportivad Eesti ettevõtjad?Soome on ju Eestile üks tähtsamaid ekspordipartnereid, paljud Eesti tootjad tegutsevad ka Soomes. Ma arvan, et Eesti ettevõtjate poolt on Soome investeerimise konservatiivsus praegu õigustatud, kuid siin peituvad ka omad võimalused. Peab arvestama sellega, et Soomes hetkel tarbimine ei kasva, sest soomlane on praegu hinnatundlik. Mida madalamad on hinnatase ja -kasv, seda parem meile.

Turismi mõttes on soomlaste huvi Eesti vastu endiselt olemas, kuid soomlane praegu kindlasti ei investeeri. On aga valdkondi, kus Eesti ettevõtjad on Soome langusest võitnud, sest soomlased on hakanud mõtlema, kus saaks odavamalt toota. Aga kui Soome turg on keskeltläbi nõrk, siis see mõjutab ikka meid ka.

Kui Venemaa olukord kujuneb nüüd veel nõrgemaks, siis see on juba Eesti jaoks pigem suurema negatiivse mõjuga.

Kas see tähendab, et Eesti jaoks peitub Soome kehvas käekäigus uus odava allhanke võimalus? Jah, osas valdkondades küll ning seda on juba näha ka. Näiteks puidutööstuses või toiduainetööstuses on hinnalõhe täiesti olemas.

Pigem peaks meid siis murelikuks tegema Vene majanduse olukord, sest see mõjutab meid Soome kaudu isegi enam kui Soome enda majandus? Näiteks keemiatööstuses läheb eksport Soome ka Venemaale edasi ning kui seal on probleemid, siis see tähendab ka probleeme Soomele ning sealtkaudu meile. Rootsi majandusest jääme küll ilmselt teisel poolaastal maha, sest seal on kasv kiirem, kuna Rootsit mõjutab Venemaa vähem. Meie aga saame jah Venemaalt pihta just Soome kaudu. Soomest endast me vaevalt aasta teisel poolel maha jääme. (Nordea prognoosib aasta esimesel poolel Soome 0,3protsendise majanduskasvu kõrval Venemaale 1,5protsendist kasvu, mis on piirkonna madalaimate seas – toim.)

Mõni Eesti ettevõtja on arvamusel, et Soome majanduse kehva tervise mõju jõuab meieni väikese viivitusega, mõjutades meid kõige rohkem alles siis, kui Soomes on kõige hullem juba möödas. Millal see kõik Eestis tunda andma hakkab? Kui me vaatame ajalooliselt, siis on nii, et kui Soome hakkab Rootsi suhtes viibega taastuma, siis ta jääb selles tsüklis juba maha nii Saksamaast, Inglismaast kui ka Ameerikast. Lisaks peab Soome ka oma eelarvet kohaldama, sest inimesed on ju mures oma töökohtade pärast, nad tahavad palgakasvu. Tööhõive langeb, selle tõttu jääbki Soome teistest maha. Eesti kogeb seda võib-olla nüüd, sest tänavu esimesel poolaastal võivad tulla pessimistlikumad numbrid, kui me prognoosis näitame, kuid ma tahaks loota, et teise poolaasta üldine foon mõjutab Eestit rohkem ning siis hakkab olukord vast juba paremaks minema.

Eesti majandus põrutab siis Soome omast mööda? Võib-olla tuleb tõesti Eesti pööre isegi kiiremini kui Soome oma, sest nemad peavad oma fiskaalpoliitika poole pealt koomale tõmbama. Valitsus vähendab ilmselt oma osalusi ettevõtetes, et võlataset paigal hoida. Seega, vaevalt me Soome tasemest aasta teisel poolel maha jääme, platseerume Rootsi ja Soome vahele.

Millal me Soome turu poole jälle varasema lootusrikkusega vaadata saame? Loodame, et aasta teisel poolel saame Soome ekspordi kohta mõningaid positiivseid märksõnu jagada. Sel aastal me pigem väga midagi ei looda, ekspordis suurt tõusu ei tule ning investeeringud vähenevad, ütleksin, et riskid on Eesti numbrites allapoole. Nii USA kui ka Suurbritannia järgmise aasta numbrid on aga väga head, ka Lõuna-Euroopa majanduslangused juba on ühe-kahe protsendi kandis. Seega, kui Ukraina-Venemaa kriis väga kaugele ei eskaleeru ning mujalt väliskeskkonnast halba signaali ei tule, võib võtta välisturgude suhtes positiivse hoiaku.

Kuidas on olukord mujal Skandinaavias? Olukorras, kus Soome majandus on languses ning ka Rootsi import ei kasvanud, on Skandinaavia Eestile tegelikult jätkuvalt stabiilne partnerturg ning keskendumine sellele on mõistlik. Hoolimata tagasihoidlikust nõudlusest kasvas mullu siiski Põhjamaade osakaal Eesti kaubaekspordis, Soome näiteks 1,5 protsenti, kuigi riigis tervikuna kukkusid nii eksport, import kui ka tarbimine. Norra on muutunud ekspordi osas pisut nõrgemaks, kiiremini kosub pigem Rootsi.

 

Eesti kasvab Soomest kiiremini

majanduskasvu prognoos, % 2014; 2015Eesti 2,8; 3,8Soome 0,3; 2,0Rootsi 2,8; 2,5Venemaa 1,5; 2,0Läti 5,0; 4,2Leedu 3,2; 4,3

prognoositavad muutused Eestis 2014. aastal, %Eratarbimine 4,3Eksport 2,1Import 2,2Töötuse määr 8,4Tarbijahinnad 1,9

 

Eratarbimine Eesti kasvumootor

Eesti majandus tugineb investeeringutele ning eratarbimine on praegu tugevaim kasvumootor, kuid edusammud tulevad vaevaliselt majanduse teadmistepõhiseks muutmisel.Lähiaja riskid tulenevad peamiselt väliskeskkonnast, sest paratamatult ei saa me kasvada oluliselt rohkem kui meie lähi­naabrid. Ettevõtjate tänavune väljakutse on laienemine välisturgudel – suur osa Saksamaa ja Suurbritannia potentsiaalist on kasutamata, vaadata tasub ka Portugali või Hispaania poole.