Reformierakond üllatas uue kandidaadiga

“Valisime kahe kandidaadi vahel, Taavi Rõivase ja Hanno Pevkuri vahel, vaagisime nende plusse ja miinuseid, miinuseid neil kummalgi muidugi pole. Kuid otsustasime Taavi Rõivase kasuks,” lausus Ansip kohe pärast Reformierakonna juhatuse koosolekut. Peamine põhjus on Ansipi sõnul see, et Taavi Rõivas on noor, energiline ning oskab hästi ja kiiresti eristada olulist ebaolulisest.

Ansip lisas, et tema ei kavatse edasistel koalitsiooniläbirääkimistel kätt n-ö pulsil hoida. Teatepulk on nüüd edasi antud.

Rõivas astus Reformierakonna riigikogu fraktsiooni uksest välja naerusuiselt. Samas möönis ta, et peaministri ametist ei saa esialgu veel kindlalt rääkida, sest ees seisavad koalitsioonikõnelused. “Selleks, et peaministrikandidaat olla, tuleb kõigepealt jõuda kokkleppele koalitsiooni moodustamises. Siim Kallase laotud vundament on päris hea vundament. Mida rutem me jõuame sinnani, et Eestile uus tegus valitsus moodustada, seda parem,” lausus Rõivas.

Sotsidega jätkatakse. Kuna Siim Kallas alustas koalitsiooniläbirääkimisi sotsiaaldemokraatidega, siis minnakse Rõivase sõnul nüüd sealt edasi. “Kui me näeme, et sotsdemmidega on võimalik valitsust moodustada, siis see valitsus ka moodustatakse. Kui me kokkuleppele ei jõua, on olukord teine. Praegu olen optimistlik ja näen, et kokku­lepe on võimalik,” märkis Rõivas.

Samas nentis ta, et eri arvamus on selle kohta, millised on maksumaksja rahakoti võimalused. “Meie soov on kindlasti minna edasi tööjõumaksude langetamisega. Kindlasti soovime lastetoetuse tõusu selliselt, et suureneks nende tugi, kes seda kõige enam vajavad, ja kindlasti on tähtsal kohal ka julgeoleku teema,” rääkis Rõivas.

Mis puudutab võimalikku koostööd IRLiga, siis pole Reformierakond Rõivase sõnul kunagi nende nina ees ust kinni löönud. Samas tõdes ta, et viimaste väljaütlemistega on IRL ise võtnud endale opositsioonilise hoiaku.

Keskerakonnaga läbirääkimisi ei peeta. Rõivase hinnangul on just Keskerakond olnud peamiselt erakorraliste valimiste teema taga ja nendega läbi rääkida ei kavatseta. “Keskerakonna huvi erakorraliste valimiste vastu on kõige suurem olnud. Ma mõistan neid nende enda kitsast vaatevinklist vaadatuna. Nad on ennast Edgar Savisaare poliitikaga nurka mänginud ja nendega koostööd teha ei taheta,” märkis Rõivas.

Tema hinnangul pole aga Eesti huvides erakorralised valimised, vaid tegusa valitsuse moodustamine.

Margus Tsahknale tuli Rõivas üllatusena. “See tuli kindlasti üllatusena. Ma arvasin, et välisminister Urmas Paet äkki, sest ta oli ka enne Siim Kallase pakkumist selgelt favoriit. Aga erakond on oma otsuse teinud,” kommenteeris IRLi poliitik Margus Tsahkna Reformierakonna otsust esitada peaministrikandidaadiks Taavi Rõivas.

Kui peaminister Andrus Ansip teatas tagasi­astumisest, siis IRLi seisukoht oli Tsahkna sõnul see, et Eesti riik ei vaja praegu valitsuskriisi. “Ja kui vaadata ka seda, mis toimub piiride taga ja arvestades ka Eesti julgeolekuga, siis see kõik pole praegu hea,” märkis Tsahkna.

Tema hinnangul ebaõnnestus Reformierakonna eelmise kandidaadi Siim Kallase valik, ja nüüd kui ta on Eestist lahkunud, pannakse ette järjest uusi nimesid. “Eesti on selges valitsuskriisis ja erakorralised valimised on tõesti viimane samm. Eks me näeme. Praegu tuleks valitsuses rahu säilitada ja leida selline valitsus, mis töötab,” märkis Tsahkna.

“Mina olen pettunud selles, et see valitsuskriis üldse tekkis, ja see tekkis seepärast, et Reformierakond üritas oma mainekujunduslikku programmi ellu viia. Minu arvates ei ole see väga riigimehelik käitumine,” märkis Tsahkna.

Usaldusväärsus kannatab. IRLi esimees Urmas Reinsalu ütles, et tema on lihtne inimene ega suuda neid kandidaate, kes vahetuvad, nii kiiresti jälgida. “Hommikul spinniti veel seda, et see on Hanno Pevkur, siis oli Urmas Paetist juttu, nüüd on Taavi Rõivas. Ma oleksin soovitanud Reformierakonnal veidike rahulikumalt tegutseda. Praegu nad käituvad kui tootmisliin,” rääkis ta.

Reinsalu sõnul jätab kogu rapsimine ja rabelemine ebausaldusväärse mulje. “Kas tõesti on seda praegu julgeolekukriisis vaja?” küsis ta.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser märkis Reformierakonna valiku kohta, et eks noortel on kindlasti vähem kogemusi kui vanadel. “Taavi Rõivasel on vaja ennast rohkem tutvustada meile. Täna hommikul me kindlasti keegi ei ärganud mõttega, et õhtuks võiks olla Reformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallase asemel Taavi Rõivas. Eks me peame selle mõttega harjuma ja peame tõsiselt kuulama ja vestlema Taavi Rõivasega, et saada aru, kas tema nägemus on selline, millega me saame valitsuse kokku,” rääkis ta.

Sotsid peaksid täna Reformierakonnaga taas kokku saama, et jätkata koalitsiooniläbirääkimisi.

Garantiikirjade loos raske selgust saada

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul ei pruugi keskpanga algatatud uurimine tuua suuremat selgust Siim Kallase garantiikirjade skandaali. Pärast seda, kui Reformierakond nimetas Siim Kallase peaministrikandidaadiks, avalikustas Eesti Päevaleht, et Eesti Panga presidendina allkirjastas Kallas keskpanga garantiikirjad kokku 100 miljoni dollari väärtuses. Kallase väitel pole neid kunagi kasutatud ja tegemist oli näidisega.

Intervjuu Eesti Panga praeguse presidendi Ardo Hanssoniga on tehtud eile mõni tundi pärast Kallase avaldust, et ta loobub valitsuse moodustamisest.

Kas 20 aastat hiljem on võimalik Siim Kallase garantiikirjade kohta tõde välja selgitada? Tegutseme võimete piires. Saame vaadata üle dokumendid. Oleme üle vaadanud finantsaruanded, kirjavahetuse materjale ja nõukogu protokolle. Seal küll ei ole mingeid märke sellest tehingust. Kui oleme need üle vaadanud, siis endal meil rohkem teha ei ole. Ülejäänut saavad selgitada asjaosalised.

Kui kaua võib see aega võtta? See ei võta kaua. Võime üsna kiiresti jõuda selgusele selle kohta, mida meil on ja mida meil ei ole.

Siim Kallas on öelnud, et need garantiikirjad väljastati pankade toetuseks. Kas see võis nii olla? Tema ja teised, kes tol ajal osalesid, on kõige pädevamad vastama. Me ei ole välja lugenud seda motiivi nendest dokumentidest, mis meie käsutuses on.

Kas jutt sellest, et garantiikirjad olid justkui näidised, ehkki allkirjastatud pabereid oli rohkem kui üks, on veenev? Kui on nii, et see asi kunagi käiku ei läinud, mis on täiesti võimalik ja arvatavasti tõenäoline, siis seda ei saa välistada.

Mis on küsimused, millele sooviksite ise vastust saada? Lihtsalt maksimaalselt selgust saada.

Mis põhjusel on Eesti Panga ümber nii palju skandaale, alates VEB Fondist, 10 miljoni afäärist ja nüüd siis garantiikirjade juhtum? Räägime väga kaugest minevikust. Tahan toonitada, et viimastel aastatel pole skandaale olnud. Kui inimesed saaksid aru, miks mingeid asju tehti, siis oleksid kõik selle üle õnnelikud.

Garantiikirjadega oli seotud hulk kahtlase taustaga väikeettevõtteid. Oli see normaalne? See on üsna iseloomulik. Ise tegutsesin sellel ajal ja tollal tiirlesid siin igasugused välismaa­lased ja muud, kes võib-olla tahtsid siin äri ajada. Igal ajal on mõned ärimehed  rohkem usaldusväärsed kui teised.

Tol ajal olid nad Eesti Panga jaoks piisavalt usaldusväärsed? Mina tean sama palju kui teie – seda, mis on ajakirjandusest või pangadokumentidest välja tulnud. Tollal panganõukogu liikmena nende teemadega päevast-päeva ei tegelenud. Ei oska hinnata, mis iga tehingu puhul täpselt toimus.

 

Reformil on põhjust uusi valimisi mitte soovida

riigikogu kohtade jagunemine erakondade vahelReformierakond 33Isamaa ja Res Publica Liit 22Keskerakond 21Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19

Fraktsiooni ei kuulu kuus liiget: Deniss Boroditš, Andres Herkel, Lembit Kaljuvee, Inara Luigas, Kalle Laanet ja Rainer Vakra. Nendest vähemalt Boroditš ja Laanet toetavad tõenäoliselt Reformierakonda ning Vakra ja Lui­gas sotse.

 

IRL korraldas Kallasele sigaduse

Jüri Mõis, ettevõtja Mina olin lootusrikas, et Siim Kallas lööb seisva vee käima ning riiklikul tasandil seab Eesti endale uued ja selged eesmärgid ning me hakkame arenema. Mina ei näe praegu teist võimalust, et uus jõud tuleb ja nihutab olemasolevaid jõujooni.Viimaste Siim Kallasega seotud uudiste taga on Isamaa ja Res Publica Liit. Vana asi, millest tegelikult asja ei ole – räägitakse mingisugustest Siim Kallase välja antud garantiidest, aga garantii peab midagi garanteerima ja sellest ei räägita, mida ta garanteerib. Mina olen veendunud, et see on täielikult väljamõeldud süüdistus tema aadressil.Ühiskond ootas muutusi, mida Siim Kallas oleks teinud. Nüüd on ükskõik, kuidas olemasolevaid Reformierakonna liikmeid istuma panna, muutust sealt ei tule. Nad on nii targad, nagu nad on, nad on seal juba pikka aega olnud ning head ideed realiseerinud, sealt ei ole midagi uuemeelset tulemas. Minu arvates tuleb pikemat sorti valitsuskriis.

Ise astusin tagasi samal põhjusel

Tiit Vähi, endine peaministerSee on suur ja halb üllatus. Kahju. Siim Kallas oleks olnud parim peaministrikandidaat praeguses olukorras Eesti valitsust juhtima. Tal on lisaks poliitilisele kogemusele Eestis ka kümneaastane poliitiline kogemus Euroopas. Seda kogemust, tööd ja teadmist Eesti kasuks tuua oleks olnud väga vajalik ja kasulik.Kuid ma saan Siim Kallasest aru. Ta astus tagasi samadel põhjustel, nagu mina astusin tagasi 1997. aasta märtsis. Ma tundsin, et on kampaania minu isiku vastu ja ma niikuinii ei saa teha tööd, miks ma siis istun ja takistan valitsuse tööd.

Enne valimisi läheb alati poriloopimiseks

Urmas Sõõrumaa, turvaettevõtjaTõenäoliselt need põhjused, millest viimati meedia kirjutas, mõjutasid Siim Kallase otsust. Enne valimisi nii või teisiti läheb alati selliseks riigisiseseks tõmblemiseks ja poriloopimiseks.Kallas oleks oma kogemustega Eestile vajalik olnud. Teised valitsused jäävad kuidagi tuulte taha.Ei oskagi öelda, mis peaks edasi toimuma. Las nemad teevad oma tööd ja mina teen oma tööd. Mina saan aru, et valitsust tehakse Reformierakonnaga, eks siis uus peaministrikandidaat tuleb Reformierakonna seest. Siin on Urmas Paetist räägitud. Paet on suutnud valitsuses pikalt ja tublilt töötada, küllap ta saab ka sellega hakkama.

Pärast Kallast on tükk tühja maad

Enn Veskimägi, mööblitöösturEesti seisukohalt on see halb otsus. Kallas on ainuke mees, kes suudaks korra majja luua. Tema kogemus ja elutarkus on täna hädavajalikud Eesti asja ajamiseks ja juhtimiseks.Tuleb tunnistada, et pärast Siim Kallast on tükk tühja maad. Ma ei oska öelda, kes selle mantli välja kannab ja kellele on peaministriportfell paras. Kallase kaliibriga mehe mantel jääb teistele suureks, aga ega seepärast veel valitsus tegemata jää.Ei arva, et peaks korraldama erakorralised valimised. Võib-olla on võimalik Siim Kallast kuidagi veel veenda. Kadedad inimesed ründavad ja loomulikult kuskil on mingisugune piir. Need inimesed ründavad, kes ise ei ole võimelised sellist vastutust kandma.

 

Siim Kallas: keegi pole rauast

Siim Kallase avaldus2. märtsil andis Reformierakonna üldkogu heakskiidu minule kui erakonna võimalikule peaministrikandidaadile pärast Andrus Ansipi tagasiastumisotsust. Sellest alates on toimunud palju kõnelusi erakonna juhtimisel moodustatava tulevase valitsuse üle. Läbirääkijate meeskond on ära teinud suure töö ja mul on alust arvata, et Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond moodustavad hea ja rahva ootustele vastava koalitsioonivalitsuse.Kahjuks on selles protsessis üks segav asjaolu. Juba hetkest, kui kellelgi tuli pähe, et minust võib saada tulevane Eesti Vabariigi peaminister, alustati meediakampaaniat. Eriti hulluks on asi läinud nüüd. Pole mingit alust arvata, et see kampaania ei jätku.Sellega seoses on kujunenud olukord, kus selle asemel, et tegelda Eesti elu puudutavate otsustega, kulutame nii mina kui ka minu ustavad abilised lõputult aega, et vastata süüdistustele, kahtlustustele, igasugustele küsimustele, saades lõpuks ikka hinnangu – “seletused polnud piisavad”. Sellises olukorras ei saa peaminister efektiivselt töötada. Selline olukord on koormaks erakonnale, valitsusele ja ka koalitsioonipartnerile.Olen korduvalt soovitanud inimestele, kes sellisesse olukorda satuvad, kõrvale astuda. Teen seda nüüd ise.Ma loobun Andrus Ansipi poolt mulle pakutud ja erakonna poolt heaks kiidetud peaministrikandidaadi rollist.Minu otsuse on minu perekond täielikult heaks kiitnud. Keegi pole rauast. Ma tahan veel elus midagi huvitavat korda saata.