Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tootmine hakkab Lego meenutama

Urve Vilk, Raigo Neudorf 12. märts 2014, 14:41

Tulevikus meenutab tootmine võimalustelt ja ülesehituselt Lego komplekti: tootmisettevõtted saavad kasutada tööstuslikke mooduleid, mida on kerge teisaldada, muuta ja asendada.

Intelligentne tootmine tähendab, et erinevad tootmismoodulid suudavad omavahel suhelda ning suhtlus väliskeskkonnaga käib interneti kaudu. Masinad ja tööstusrobotid muutuvad aga sedavõrd targaks, et suudavad langetada tootmisprotsesside juures iseseisvaid otsuseid.

IMECCi juhatuse liige Jüri Riives rääkis, et Saksamaa kantsler Angela Merkel kuulutas mullu 7. aprillil riigis välja Tööstus 4.0 programmi, mida nimetatakse ka neljandaks tööstusrevolutsiooniks. Teisisõnu seadis Saksa valitsus riiklikul tasandil eesmärgiks intelligentse tootmise ja sellega seotud põhimõtete edendamise. Tööstus 4.0 kätkeb endas küberfüüsikalisi süsteeme ja asjade internetti, mis võimaldab muuta tootmisprotsesse tulevikus senisest tehnoloogiapõhisemaks ja efektiivsemaks.

See tähendab, et tootmisettevõtted saavad kasutama hakata tööstuslikke mooduleid, mida saab kergelt teisaldada, muuta, ümber programmeerida ja asendada. "Mõnes mõttes võib seda võrrelda Legoga,“ selgitas Riives. 

Intelligentne tootmine tähendab tema sõnul seda, et erinevad tootmismoodulid suudavad omavahel suhelda ning väliskeskkonnaga toimub suhtlus interneti kaudu. Masinad ja tööstusrobotid muutuvad aga sedavõrd targaks, et suudavad langetada tootmisprotsesside juures iseseisvaid otsuseid.

200 miljonit eurot. Saksamaa valitsus on Tööstus 4.0 programmi edendamiseks eraldanud perioodiks 2011-2014 200 miljonit eurot. Nimetatud summa on suunatud eeskätt strateegiasuundade väljakujundamiseks. "Selle raames selgitatakse välja, milliseid uusi teadmisi ja õppekavu ning milliseid teadustöö arendusi ja teadusprojekte oleks vaja,“ selgitas Riives. 

"Sakslastel oli enne 2010. aastat prioriteediks toota odava tööjõuga riikides. See tähendas massilist tootmise väljaviimist Hiinasse, Portugali, Ungarisse ja Hispaaniasse. Tööstus 4.0 raames avastati, et automatiseerida on võimalik ka odavamalt, aga selleks on vaja suurt nutikust. Saksamaa otsibki nüüd mitte enam niivõrd odava tööjõuga koostööpartnereid, vaid suurte teadmistega koostööpartnereid. Täna on Skandinaavia ja Baltimaad Saksa tööstuspoliitikas väga heas kirjas ja nendega ollakse valmis koostööd tegema,“ lisas ta.

Eesti Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul pole paljude toodete valmistamine tänu uute tehnoloogiate pealetungile varsti enam nii tööjõumahukas kui seni.

Tema hinnangul toimuvad globaalses tootmissektoris kardinaalsed muutused, mille tulemusena muutuvad ka eri piirkondade rollid. Kui seni on saanud "maailma tehasena“ käsitleda Hiinat, siis juba lähitulevikus võib Hiina osatähtsus kahaneda.

Odava tööjõu asemel kompetentsus. Konsa sõnul pole tootmine tänu tehnoloogia kiirele arengule  enam nii tööjõumahukas, et ettevõtetel oleks vaja oma tootmisi kolida odava tööjõuga turgudele. "Tootmine kolib sinna, kus on olemas tugev insenertehniline know-how,“ märkis Konsa.

Tema sõnul muudab tootmis- ja logistikasektorit ka see, et järjest enam infot on kõikjalt kättesaadav ja töödeldav. See aga võimaldab palju täpsemalt ja efektiivsemalt planeerida nii tootmist kui logistilisi ahelaid.

"Sisuliselt tähendab see, et mina sisestan arvutisse tellimuse, vajutan nuppu ja tehnoloogia korraldab kogu logistilise tööahela. See on trend, mis hakkab tootmist üha enam mõjutama. Järgmine küsimus on selles, kuidas tootmisettevõtted selle ära tabavad – kes on esimesed, neil on ilmselt eelis,“ sõnas Konsa.

Arengufondi tegevjuhi sõnul võimaldab tehnoloogia tulevikus küll töötajate arvu vähendada, kuid samas peavad ettevõtted olemas valmis palkama endale kõrgemalt kvalifitseeritud spetsialiste. "Kui ettevõtted saavad aru uute tehnoloogiate pakutavatest võimalustest, siis leiavad nad ka võimalused nende tehnoloogiate soetamiseks ja kasutamiseks,“ leidis Konsa.

Kristina Narusk: inseneride tekkeks on noortele vaja rohkem eeskujusid

Eesti Teenusmajanduse Koja tegevjuhi Kristina Naruski hinnangul pole mõtet Eestit promoda odavtööjõu riigina, kuid samas on meil mitmeid tegureid, mis pidurdavad nutikate start-up ja spin-off firmade sündi tööstussektoris.

“Inseneride juurdekasvu ei hakkagi meil soovitud mahus toimuma, kui noortel pole häid eeskujusid. Selleks peavad aga tekkima seksikad ideed ja nutikad lahendused, mis noortel silma särama panevad,“ märkis Narusk, kelle sõnul on näiteks it-sektoris niimoodi läinud.
Tööstussektoris näeb ta aga mitmeid piiranguid, mis nutikate ja selgelt eksportturgudele suunatud start-up ja spin-off ettevõtete sündi pidurdavad.
“IKT sektoris on kujunenud suhtumine, et jooksvatest tuludest juba mingil määral kaetakse investeeringuid uurimis- ja arendustegevusele. Teenuse arendamisse on mõtet investeerida, potentsiaaliga seda teenust tulevikus kordades suuremale hulgale klientidele müüa ja välisturgudele laieneda. Tegelikult võiks selline asi tunduvalt laiemas mahus sündida ka tööstussektoris. Meil on häid ettevõtteid, kes võiksid õhtutel või nädalavahetustel võimaldada oma masinaparki kasutada näiteks väikestel spin-off tiimidel,“ pakkus Narusk.

Pidurid maha. Ta lisas, et tegelikkuses võiks paljudel tootmisettevõtetel olla huvi pakkuda sellist potentsiaali, kui erinevad pidurid saaks eemaldada. Välisomandis ettevõtted on keskendunud plaani täitmisele, allhankefirmad teevad tellimusi ning uute ärivõimaluste peale pigem ei mõelda või ei lasta mõelda.
“Ma olen kindel, et noortel on täna sellisteks muutusteks valmidus olemas. Küsimus on, kuidas tekitada muutust vanemates tegijates,“ märkis Narusk.
Tema sõnul kasvab uus generatsioon ka globaalses tööstussektoris peale ning selle tulemusena on hakanud muutuma ka mõttemallid ja suhtumine. Tänane 22aastane insener suhtub avatumalt rahvusvahelisse koostöösse ja uutesse võimalustesse. Noorte suhtlemis- ja info hankimise mudelid ning protsessid kanduvad üle ka tööellu, sh ka tuleviku tööstussesse.
“Maailmas juba tehakse sellist koostööd. Teadusuuringuid crowdsource`’itakse erinevate platvormide nagu InnoCentive, OpenIdeo ja Kaggle vahendusel, tihtipeale auhinnafondidega miljonites dollarites. Lihtsa disaini crowdsource’mise kõrval on hakatud avalike võistluste formaadis hankima ka insenerilahendusi, saades ettevõtte jaoks vägagi ootamatult häid tulemusi,“ tõi Narusk näite.

Potentsiaali on. “Eestis on potentsiaali küll, esimesed algatusedki Prototroni ja BuildIT formaadis olemas, aga selleks, et taoliste inkubaatorprogrammide tegevus võimenduks, peaks palju rohkem tööstusettevõtjaid riskikapitalistide, ametnike ja it- inimeste kõrval huvi üles näitama.”

PANE TÄHELE
Tootmissektoris leiavad targa tööstuse faasis aset kardinaalsed muutused:
Uus tööstusrevolutsioon ehk Industry 4.0 kätkeb endas küberfüüsikalisi süsteeme ja asjade internetti, mis võimaldab muuta tootmisprotsesse tulevikus senisest tehnoloogiapõhisemaks ja efektiivsemaks. 
Tootmisettevõtted saavad kasutama hakata tööstuslikke mooduleid, mida saab kergelt teisaldada, muuta, ümber programmeerida ja asendada.
Intelligentne tootmine tähendab, et erinevad tootmismoodulid suudavad omavahel suhelda ning väliskeskkonnaga toimub suhtlus üle interneti.
Järjest enam infot on kõikjalt kättesaadav ja töödeldav, mis võimaldab palju täpsemalt ja efektiivsemalt planeerida nii tootmist kui logistilisi ahelaid.
Tootmist mõjutab üha enam automatiseerimine - tellimuseks tuleb vaid nuppu vajutada ning kogu logistiline tööahel korraldatakse tehnoloogia poolt ära. Eelise saab see, kes võimalusi esimesena kasutama hakkab.
Tehnoloogia võimaldab tulevikus töötajate arvu vähendada, kuid samas peavad ettevõtted olemas valmis palkama endale kõrgemalt kvalifitseeritud spetsialiste.
Tootmine kolib odava tööjõuga piirkondadest ära sinna, kus on olemas tugev insenertehniline know-how.
Allikas: Pirko Konsa, Jüri Riives

KUULA LISAKS
Tööstusrevolutsiooni ja targa tööstuse teemasid käsitletakse 20. märtsil toimuval Äripäeva Targa Tööstuse konverentsil.
Lisainfo: www. toostusuudised.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. March 2014, 15:38
Otsi:

Ava täpsem otsing