Eestis on kauplejad pandud fakti ette, kus tuleb aktsepteerida standardseid kaardimaksesüsteemi lepinguid. Need sätestavad müüjale piiranguid ja kohustusi, maandamata teenuse katkemisega seotud riske. Pankade ja kauplejate vastutus peaks olema võrdsemalt jaotatud.

">

Kaardimaksete vastutust peaks pank poega jagama

17. märts 2014, 00:00

Eestis on kauplejad pandud fakti ette, kus tuleb aktsepteerida standardseid kaardimaksesüsteemi lepinguid. Need sätestavad müüjale piiranguid ja kohustusi, maandamata teenuse katkemisega seotud riske. Pankade ja kauplejate vastutus peaks olema võrdsemalt jaotatud.

Viimastel aastatel on Eestis järk-järgult suletud pangaautomaate. Alates 2011. aasta lõpust on nende koguarv vähenenud ligi 1000 automaadilt 884 automaadile eelmise aasta lõpus.

Aina rohkem kliente küsib meie kui jaekaubandusketi käest, miks on varem kodupoes olnud sularahaautomaat kadunud ja ­ainus maksevõimalus on kaardimakse.

Müüjad topeltkeerulises olukorras. Müüjad on seatud kahekordselt keerulisse olukorda. Ühelt poolt eelistab arvestatav osa inimesi ikka sularahas arveldada – meie kogemus näitab sularaha eelistajate osakaaluks hinnanguliselt kuni pool, seda mõningaste regionaalsete erinevustega.

Teisalt tuleb ette olukordi, kus kaardimaksesüsteem kaupluses tõrgub. See tekitab ostjas pahameelt. Kliendi valikuvõimalused on praegu ahenemas, sest teda suunatakse üha enam kaardimakseid kasutama.

Kaupleja seisukohast tekitab see aga märkimisväärseid lisakulusid, mis omakorda mõjutab tarbijale pakutavat kauba väljamüügihinda hinnanguliselt 1-2 protsendi võrra.

Kohustused ja riskid peaksid olema jagatud. Arvestades Eesti tarbija ostuharjumusi ja siinse jaekaubandusturu konkurentsist tulenevat hinnasurvet, peaks finantsasutuste ja kauplejate kohustused ning riskid kaardimaksete puhul olema võrdsemalt jaotatud. Seda nii teenuse hinnastamise kui ka tarbijale osutamise kindluse poolest.

Kaardimaksete hinnastamine pole küllalt läbipaistev. Pangad ei kanna praegu teenuse puhul materiaalset vastutust, seda ka mitte juhul, kui teenusepakkumine on häiritud või seda teatud aja vältel üldse ei osutata.

Samuti peab kaardimakseteenuste hinnastamismudel Eesti finantsturu eripära tõttu olema senisest oluliselt läbipaistvam ja põhjendatum.

Eesti pangandusjuhid on viidanud, et kauplejatele on kaardimaksete kasutamine odavam kui sularahas arveldamine. Ei saa välistada, et selline väide võib teatud suuruse ja kauplemismahtudega müüjate puhul ka tõsi olla.

Kuid suurte müügimahtude puhul, nagu Maxima  seda rohkem kui 70 kauplusega jaeketina näeb, on sularaha käitlemise teenus praegu juba tuntavalt odavam kui kaardimaksete teenustasu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. March 2014, 19:43
Otsi:

Ava täpsem otsing