Raiemaht ei ohusta Eesti metsa

17. märts 2014, 00:00

Looduse fondi ekspertide ette­panekut vähendada lubatud raiemahtu ei toeta ei keskkonnaminister ega metsamehed.

Eelmisel nädalal kirjutasid Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Indrek Sell ja kliima- ja märgalaekspert Jüri-Ott Salm Äripäevas, et metsanduse arengukavas kehtestatud 12–15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas pole Eestile jätkusuutlik.

Selli ja Salmi sõnul ei tohiks aastas raiuda üle 8,5–9 miljoni tihumeetri, vastasel juhul hakkab metsatagavara kiiresti kahanema.

Väiksem maht oleks katastroof Eesti majandusele. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Martin Arula ütles, et kui vähendada raiemahtu 20%, väheneks Eesti SKP 10%. “See oleks sotsiaalne katastroof,” lausus ta.

Tema sõnul pole peale puidu- ja metsasektori ühtegi teist valdkonda, mis Eesti negatiivset väliskaubanduse bilanssi tasakaalustaks. “Ma ei taha öelda, et see oleme kuldmune munev hani, kuid kui hakata seda sektorit piirama, oleks mõju rahvamajandusele väga tugev. Lõpuks jõuaks see ka nende rohelisteni välja, kes raiemahu vähendamist soosivad,” selgitas Arula.

Ta lisas, et nii piirangute kui ka metsaomanike ja riigi suhtumise tõttu ollakse Eestis lubatud raiemahust tegelikult 30–40% tagapool.

Eesti Metsaseltsi teatel aga manipuleerib Eestimaa Looduse Fond andmetega. “Arvestada tuleb, et riigi- ja erametsaraiete andmed kogunevad kahe erineva metoodika alusel,” seisab metsaseltsi avalduses.

Tähendaks ressursi mädandamist. Selli ja Salmiga ei nõustu ka puidutööstusettevõtte Estonian Cell tehasejuht Lauri Raid. Tema sõnul on aastane metsa pealekasv 13–15 miljonit tihumeetrit, mistõttu ei jääks metsa vähemaks isegi siis, kui metsanduse arengukava lubatud raiemahtu täidetaks. “Ma ei kujuta ette, kust on võetud väidetav info, et see pole optimaalne raiemaht,” ütles Raid.

Ta lisas, et viimase kolme-nelja aasta jooksul ongi reaalne raiemaht olnud 8–9 miljonit tihumeetrit, mis on vähem kui lubatud. “Erinevate piirangute, näiteks looduskaitseliste tõttu pole täit lubatud mahtu ära kasutatud,” ütles ta.

Tema sõnul tuleb arengukava kokku pannes arvestada ka metsa pideva mädanemisega, mis ressursse vähendab. Kui aastast raiemahtu vähendataks, kannataks Raidi ütlust mööda Eesti majandus, sest metsatööstus on Eestis vedavaks ekspordisektoriks. Samuti kannataks Eesti loodusmetsa ressurss, sest vähema raie korral mädaneks mets rohkem. “Meil on kaks võimalust: kas tahame tervet metsa, nagu on Soome-Rootsi majandatud metsad, ja jätkata sama suunisega, või tahame lasta ressursil lihtsalt ära mädaneda,” märkis Raid.

Riik kaitseb metsa konsensuslikult. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on metsanduse arengukava läbimõeldud ja ressursside vähenemist kartma ei peaks.

“Metsanduse arengukava on parlamendis üks kõige suurema konsensusega heaks kiidetud dokumente. See võtab arvesse nii looduse hoidmise kui ka metsanduse arendamise vajadust ja on leidnud päris hea tasakaalu selleks, et Eestis saaks ligi 35 000 inimesele tööd andev sektor areneda, ilma et loodusele kurja tehtaks,” märkis Pentus-Rosimannus.

Ta ütles, et kavas on üheselt paika pandud – metsa ei või raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab.

Pentus-Rosimannuse sõnul on metsade hoidmiseks umbes kolmandik Eesti metsast kaitse alla võetud. Naaberriikides nii palju metsa kaitse all pole. Näiteks on Lätis kaitse all 19,5% metsadest, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3% ja Soomes 7,2%.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. March 2014, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing