Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lobjakas: Krimm seeditakse ära

Juhan Lang 17. märts 2014, 15:48

Krimm on kvalifitseeritav millegi Abhaasiat, Lõuna-Osseetiat ja Kosovot meenutavana, ütles Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.

Millised majandussektorid võivad saada käimasolevast majandussõjast kõige suurema löögi?
Mis puudutab USAd, siis nende kaubavahetus on suhteliselt väike. Seal on tegemist rohkem Iraani-tüüpi sanktsioonidega, alates Venemaa krediidivõimaluste kinnikeeramisest. Teisel pool on Euroopa Liit, mis täna kohtus välisministrite tasandil Brüsselis ja mis tegeleb sellega hoopis teisel tasandil. Tegemist on kuni 20 inimesega, kellele rakendatakse viisakeeld ja kelle hoiused Euroopa Liidu tasandil külmutatakse. Seegi võtab enne jõustumist aega. Taustaks on sõltuvus Vene gaasist. Heaks näiteks on Saksamaa, kus kolmandik gaasist tuleb Venemaalt.

Euroopa Komisjon on keeldunud eelmise nädala alguses suurendamast selle gaasijuhtme läbilaset, mis läheb Ukrainas põhja osas Venemaalt Saksamaale. Hetkel võib-olla on hirm Lääne-Euroopa riikides, et Venemaa paneb ootamatult midagi kinni ja ümberorienteerumine võtab aega. See toimub eri riikide tasandil eraldi ja ajaskaalad on väga erinevad.

Kas on keegi, kes lõikab sanktsioonidest silmnähtavalt või varjatult kasu?
Loomulikult ei ole. Põhimõtteliselt läheb nüüd vastu taevast üle 20 aasta külma sõja järgset normaalsust, mida on hoolega kultiveeritud Washingtonist. Vastu taevast läheb ligi 50 aastat poliitikat Saksamaalt, mis tuli mängu juba Nõukogude Liidu ajal 1970ndatel. Vähemalt praegu on Läänes kõigi riikide esmane eelistus stabiilsus. Ilmselt Venemaa sellele mängibki, eeldusel, et sanktsioonidele minekul on drastilisemad abinõud selle võrra keerulisemad ja Lääne jaoks dramaatilisemad. Ei eeldagi, et Venemaal üldse on selles mängus ratsionaalne strateegia.

Ei võida Vene majanduski?
On ju võimalik Putini plaan sisemisi pingeid ja emotsioone üles küttes sõjahüsteeriaga kompenseerida juba praegu nähtav majanduslik tagasilöök. Vähemalt lühemas perspektiivis ta selle kompenseerib. Ja pikemas perspektiivis võib-olla üritab minna Hiina ehk riikliku kapitali teed – süüa välja oligarhid ja elada inflatsioonilises keskkonnas.

Väga raske on ette kujutada, mis võiks olla pikaajaline prognoos Venemaale, kui ta sellist isolatsioonikurssi jätkaks. Putini ümber olevad isikud vähemalt ei ole välishoiuste osas haavatavad. Ehk löögi alla satuvad oligarhid, kes ei oma otsest võimu. Tundub, et selleks on valmistutud. Putin olevat teiseks ametiajaks asudes andnud esimese käsuna välja teate, et kõik suuremad tegijad, kel on välismaal raha, peavad selle Venemaale ära tooma. Tundub, et ladvik on ennast kindlustanud. Samas sõjasurvet ühiskonnal lõputult ei hoia.

Millist arengut lähiajal prognoosite?
Venemaal on Lääne suhtes eelis. Ühe variandi puhul tegelikult keegi vastust ei tea. See on variant, et Venemaa läheb relvaga edasi Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Krimm seeditakse ära. See on kvalifitseeritav millegi Abhaasiat, Lõuna-Osseetiat või Kosovot meenutavana. See mahub olemasolevasse paradigmasse. Ükskõik kui hull seis praegu ei paistaks.

Puhul, kui Krimmist ei jätku ja Venemaa tõesti tahab kogu Musta mere rannikut, siis selle jaoks Läänel ei ole selgelt nähtavat strateegilist vastust. See tähendab ilmselt täiemahulist sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Väga raske situatsioon tekib naaberriigil Poolal, mis on teatavasti NATO liikmesriik. Siin jookseb nii palju asju kokku, et seda on täiesti võimatu ette ennustada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2014, 10:33
Otsi:

Ava täpsem otsing