Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti jaoks samm tagasi

Viivika Rõuk, Birjo Must 17. märts 2014, 16:35

ELi uute reeglitega sadamatele suureneb kohalike sadamate jaoks vaid bürokraatia.

Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet nentis, et reeglite ühtlustamine Euroopas on kahtlemata vajalik. "Meil puudub teave, kuivõrd on raskendatud sadamateenustele juurdepääs mujal Euroopa Liidu piirkondades, kuidas toimub hinnakujundus ja riiklik järelevalve," märkis ta.

Ta tõdes, et siiski on keeruline hinnata, millist kasu annab ühtlustamine Eesti sadamaettevõtetele. Küll aga saavad kasu rahvusvahelisi kaupu tarnivad logistikaettevõtted, sest sadamateenuste kasutamine oleks prognoositav.

Meie õigussüsteemi jaoks samm tagasi. Eestis on Palmeti kinnitusel sadamate tegevus eriseadustega täpselt reguleeritud juba 1998. aastast. Need seadused sisaldavad tema sõnul kõiki regulatsioone, mis tulenevad Euroopa Liidu ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt.

"Niisugune õigussüsteem on end õigustanud, sest tagab ühesuguse kohtlemise, sarnased nõuded sadamateenuste pakkumisele, ühesuguse riikliku järelevalve ja sarnase hinnakujunduse," märkis Palmet.

Samamoodi on tema sõnul reguleeritud ka teiste Põhjamaade sadamate tegevus, aga väga paljudes riikides niisuguseid sadamatele suunatud eriseadused puuduvad. Seal reguleerib sadamate tegevust üldine äriseadustik.

"Kuna sadamate tegevus on vägagi spetsiifiline, siis üldine äriseadustik ei pruugi kõiki sadamateenuste asjaolusid reguleerida," arvas Palmet ja märkis, et ilmselt ongi see põhjus, miks Euroopa Liit on pidanud vajalikuks ühtne määrus kehtestada. Samas esineb probleem pigem Lõuna-Euroopa riikides.

Eesti õiguskeskkonna jaoks tähendab määrus Palmeti sõnul tagasikäiku ning paljude seaduste ebavajalikku ülekirjutamist. Ta lisas, et kahjuks ei tehtud enne määruse eelnõu ettevalmistamist olukorrast Eestis sisulist auditit.

Lisavõimalused teenuseid osutavatele ette­võtetele. Nii Pärnu Sadama juhatuse liige ­Mati Einmann kui ka Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa tunnistasid, et määruse jõustumisel suureneb ettevõtete jaoks vaid bürokraatia. Sadamatele Ringmaa sõnul määrusest uusi ärivõimalusi ei teki, juhul kui sadamateenused on juba avatud konkurentsile.

"Täiendavate ärivõimaluste all peetakse silmas eelkõige määrusega reguleeritud sadamateenuseid osutavate ettevõtjate võimalusi, nagu näiteks laevade punkerdamisega ja pukseerimisega tegelevad ettevõtted," märkis ta.

Kunda Sadama direktor Aleksander Nikolajev arvas, et eelnõu peaks lammutama monopole ja vähendama ebavõrdset konkurentsi.

Samas tõdes ta, et määrus ei tekita lisavõimalusi mitte sadamatele, vaid sadama klientidele. "Sadamad aga peaksid nii-öelda vaatama peeglisse ja näitama soovitud eesmärkide saavutamisel tarmukust," sõnas Nikolajev.

"Arvan, et need suured ELi sadamad, mis on munitsipaal- või riigiomandis, peaksid avalikkusele rohkem rääkima, kuhu nad rahva raha suunavad, kas võetud laenud on jätkusuutlikud ja kui hästi tasuvad ennast hiigel­investeeringud sadama taristusse," lisas ta.

Sillamäe Sadama nõukogu esimees Tiit Vähi peab Euroopa Komisjoni algatust heaks mitmel põhjusel. "Kuna umbes viiendik kõigist meritsi veetavatest kaupadest liigub Euroopas läbi kolme suure sadama – Rotterdami, Hamburgi ja Antwerpeni –, siis tekitab niisugune olukord regionaalse arengu seisukohast tasakaalutust ning liiklus­ummikuid," sõnas Vähi.

Lisaks loob olukord tema sõnul ebaõiglust väikeste sadamate suhtes, sest suurtel on alati võimalus kasutada mitmesuguseid õiglasi ja ebaõiglasi võtteid, et kaubaomanikud enda juurde meelitada

Kasulik ka väikestele sadamatele. Vähi tõdes, et kuna kõik Eesti sadamad on tegelikult väikesed, võiks algatusest kasu tulla kogu Eestile, sealhulgas Sillamäe sadamale.

Ta lausus, et Sillamäe sadam kui väike sadam saab rangemate turureeglite kehtestamisest, riigi rahade kasutamise läbipaistvuse suurendamisest sadamate arendamisel ning turumoonutuste ja ebavõrdse konkurentsi vältimisest ainult võita. Sillamäe sadam ei ole tema sõnul saanud sadama arendamiseks ELi abirahasid ega riigiabi ning töötab vaba konkurentsi tingimustes.

"Kui nii hakkavad tööle ka kõik ülejäänud sadamad, siis mõjutab see meie olukorda kindlasti positiivselt," arvas ta.

Ühtlasemad sadamareeglid mõjutavad tema sõnul hästi ka Läti ja Leedu sadamaid, samas Venemaa omi puudutavad vähem. "Kui palju see muutus võiks mõjutada SRÜ kaubaomanike käitumist ja transiitkauba voogude suurenemist läbi Eesti, on raske ennustada. Suurte kaubavoogude liigutamine sõltub eelkõige majanduslikest arvestustest, ühtsed reeglid ja nende läbipaistvus ei mängi siin nii suurt rolli. Investeeritakse sinna, kus on väiksem risk oma raha kaotada," lausus Vähi.

Määrus täiendavaid kulusid ei too. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Arto Aasa kinnitusel toetab Eesti eelnõu eesmärki, et punkerdamine, süvendamine, sildumine, jäätmete vastuvõtmine, lootsimine ja pukseerimine peavad olema avatud vaba turu põhimõtetele.

Aasa ütlusel peaks muudatuste tulemusena Eesti konkurentsivõimeliste ettevõtjate ärivõimalused paranema uutel turgudel, näiteks Läti ja Soome sadamates. Lisakulusid ja täiendavat halduskoormust tema sõnul ei teki.

Kuna eelnõu menetlus on aga alles algusjärgus ja liikmesriikides on olnud palju vastuseisu, on ­Aasa sõnul raske öelda, milline näeb välja määruse lõpptekst ja kui kiiresti eelnõuga edasi liigutakse.

Mis on mis
Sadamate reeglite ühtlustamine
Euroopa sadamate reeglite ühtlustamise pakett (määrus ja teatis) avaldati 23. mail 2013. Euroopa Liidu Nõukogu tasemel läbirääkimised alles käivad ja menetlus on algusjärgus.

Leedu eesistumise ajal toimus ainult üldine arvamuste vahetus ja detailne mõjuhinnangu arutelu eelmise aasta 3. oktoobri ja 31. oktoobri merenduse töögrupis. Kreeka eesistumise ajal on toimunud üks töögrupi arutelu käesoleva aasta 18. veebruaril, kus toimus artiklite kaupa arutelu.

Euroopa Parlamendis ootab raport transpordi ja turismi komisjoni hääletust. Lõpphääletus kavandatud 14. aprilliks 2014.

Määrus kehtiks TEN-T võrgustiku sadamatele (ELis kokku 319 sadamat, Eestis 9) ning see ei reguleeri turulepääsu lastikäitlusteenuste ja reisijateveo valdkonnas.  
Eesti toetab määruse eelnõu üldist eesmärki edendada sadamate efektiivsust ja pakutavate teenuste kvaliteeti konkurentsi tekitamise kaudu. Eesti seisukohast pole määrusel väga suurt mõju, sest sadamates pakutavate teenuste turg on Eestis avatud ja teenusepakkujate hinnapoliitika põhineb turusituatsioonil.
Allikas: Euroopa Liidu asjade komisjon

Milline on sadamate vahelise konkurentsi olukord Eestis?

Viktor Palmet, Eesti Sadamate Liidu tegevdirektor:
Eesti rannikualal on palju sadamaid, samas on toimunud teatud üldisem loogiline turujaotus. See tagab eksportijatele ja ka importijatele hea valikuvõimaluse. Saab kasutada oma tootmisobjektile, ehitusobjektile, tee-ehitusprojektile kõige lähemat sadamat, et vähendada näiteks maanteeveo mahtu (hoitakse kokku raha ja väheneb keskkonnasaaste).

Sadamatevaheline loogiline tööjaotus tagab ka regionaal-majandusliku arengu. Seda mõistab ka riik, tagades näiteks erinevates Eesti piirkondades sadamatele talvise jäämurde, lootsiteenistuse ja muud sadamategevusega seotud riiklikud toimingud.

Ka transiitvedudel on toimunud teatav sadamatevaheline tööjaotus.
Seega pingelist konkurentsi Eestis sadamate vahel ei ole ning raske on märgata ka mingit sadamateenuste hinnakonkurentsi. Pigem jälgitakse naaberriikide sadamate hinna­taset ja nende arenguid.

Riikidevaheline konkurents on teravam kui konkurents ühe riigi sadamate vahel.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. March 2014, 10:10
Otsi:

Ava täpsem otsing