Lotovõit! Mis nüüd saab?

18. märts 2014, 00:00

Kes ei oleks lootnud, et võidab lotoga suurema summa raha. Suuri lotovõitjaid ei olegi nii vähe. Või tuleb ootamatult kurva sündmuse tõttu kopsakas pärandus. Kuidas sellisel puhul käituda, et saadud rikkus ei jääks vaid lühikeseks episoodiks elus?

Vaatasin, mida on Eesti väljaanded kirjutanud lotovõtjate käekäigust. Elustiili muutus tuleb ootamatult ja eufoorias võib mõni asi käest minna. On tavaline, et kui varem tuldi vaevu ots otsaga kokku, elades palgapäevast palgapäevani, siis 100 000 või 500 000 euro võit muudab maailma. Muudab ka inimesi ning seni elus olnud prioriteedid võivad muutuda, kuna tekib võimalus teha teoks varasemaid unistusi, mille täitumist veel eelmisel päeval lootagi ei osanud. Paha­tihti ütlevad inimesed kohe isegi töökoha üles, eriti kui töö on olnud pingeline ja tööd on tehtud raha teenimise nimel, mitte kutsumuse pärast. On oht, et kui tööd ei tee, jääb liiga palju vaba ­aega, mille jooksul võib tulla hullumeelseid plaane, mis söövad raha. Lotovõit ei tähenda, et kulutusi ei peaks kontrollima. Võib lubada senisest enamat, kuid arvestust tuleb pidada. Eriti oluline on see nende inimeste puhul, kes ei ole oma kulutusi varem jälginud. Ka neil, kes on kulude üle ranget arvestust pidanud, võib tunduda, et nüüd on raha nii laialt käes, et enam ei pea arvestust pidama. See on viga. Kõige lihtsam on jälgida igal kuul pidevaid väljaminekuid. Võite võidu­summa või varalise seisu jagada ära igakuiste keskmiste kulutustega, siis on näha, kui kauaks sellise elustiili juures raha jätkub. Eriti võiksid seda teha need, kes on töölt ära tulnud ega kavatse kas mõnda aega või enam üldse tööd teha. On oht, et lotovõitjad kaaluvad suuri rahalisi otsuseid tehes vähem kui varem vähemaga läbi ajades. Näiteks võidakse osta maja sellisesse kohta, et selle müük võib hiljem keeruline olla. Või ostetakse luksusauto, mille väärtus kukub oluliselt juba autopoest välja sõites.

Tasu tarbimislaenud. Hea mõte on maksta ära kõrge intressimääraga tarbimislaenud, kui need on olemas. Eluaset ei pea ilmtingimata ostma võidetud raha eest, selleks võib kasutada ka panga­laenu. Kui on olemas märkimisväärselt vara, ei tundu eluasemelaen enam nii riskatne kui peost suhu elades. Mõneski mõttes on elu rahavoogude juhtimine, teadvustame me seda endale või mitte. Samuti tasub kaaluda vara ja ka enda kindlustamist.

Rikas olemine ei tähenda, et raha tuleb ära kulutada, vaid seda, et sa saad endale lubada asju, kuid sa ei pea neid ostma.

Probleemide ring, millega kokku puututakse, on raha paigutamine. Kui sõbrad ja tuttavad kuulevad, et olete rikkaks saanud, püüab osa nendest tulla laenu küsima. Ka sellised, keda ei ole paarkümmend aastat näinud. On tegelasi, kes maksavad korrektselt, ja neid, kes mingil ettekäändel seda teha ei pruugi. On ütlus – anna laenu ja sa kaotad sõbra.

Riskid. Kui on soov panna raha tulu teenima, siis on pankades laias valikus säästu- ja investeerimistooteid. Mida suurem on enda huvi investeerimise vastu ja varasem kogemus, seda lihtsam on. Eriti keerulises olukorras on inimesed, kellele on rikastumine järgnenud kesistes oludes elamisele. Siis on kihk kulutada suur ja tõenäoliselt ei ole kokku puututud raha paigutamisega. Tähtis on juba enne panka minekut läbi mõelda, kui suurt riski olete valmis võtma. Sellest oleneb, millised tooteid tohib pank üldse pakkuda. Olge enda vastu riskitesti täites aus. Kui te kardate raha kaotada, siis nii öelgegi. Suurema riskiga võib kaasneda suurem teenimisvõimalus. Vaid seetõttu, et hoiuseintressi määrad on praegu ülimadalad, ei tohiks võtta suuremat riski, kui sisimas ­õigeks peate. Lootus, et võib-olla ei juhtugi finantsturgudel midagi hullu, võib osutuda enese­pettuseks. Tasub hajutada riske ning paigutada raha näiteks mitme panga vahendusel.

Riski hajutamine ei kaota tururiski. Pangad soovitavad aktsiate ostmise asemel hajutatud investeerimist fondide kaudu, siis on rahapaigutus paljude väärtpaberite vahel hajutatud. See aga ei tähenda, et ise ei peaks fondiosaku käekäiku jälgima. See ei kaitse kuidagi, kui turgudel on laiaulatusik langus. Kui fondiosaku hind langeb, siis peab sinna raha paigutanu ise osakud ära müüma, mitte süüdistama kõiki teisi osaku languses. Investeerimisnõustajad ei hakka klientie läbi helistama, et turgudel on langus, ja soovitama raha fondidest välja võtta. Fondijuht peab hoidma fondi vahendid investeeritud isegi juhul, kui ta tahaks hoida suurt raha osakaalu portfellis. Raha paigutamise järel tuleb sellel silm peal hoida.

Kõige hullem variant on see, et võidetud raha lüüakse kiiresti läbi ja seejärel tuleb tagasi pöörduda tagasihoidlikuma elustiili juurde. Võib-­olla tuleb isegi tagasi tööle minna. Sageli sellega ei lepita, vaid võetakse laenu senise elustiili säilitamiseks. Kulude taset on psühholoogiliselt keeruline vähemaks võtta. Lõpptulemus võib olla päris hull. Palju hullem kui enne äkkrikastumist.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    17. March 2014, 19:08
    Otsi:

    Ava täpsem otsing