Õige rahasüst paneb äri taas käima

Mullu uutesse masinatesse investeerinud trükiettevõtte Emerson Ten OÜ juhi Kristel Ratnik-Soosaare sõnul tuli otsus ettevõtet arendada turuolukorra muutusest. Pärast majanduslangust vähenesid trükinduses tiraažid, mistõttu oli ettevõtte arendamiseks vaja muudatusi. “Ofsettrükis on nii, et mida suurem tiraaž, seda odavam on seda teha,” selgitas Ratnik-Soosaar. “Kuna turusituatsioon muutus, otsustasime investeerida digitehnoloogiasse, et saaksime jätkuvalt teenust pakkuda klientidele, kelle tiraažid vähenesid.”

Inimesi palgatakse juurde. Emerson Ten OÜ soetas uue lamedigitrükimasina ja digilõikuri. Ratnik-Soosaare sõnul on investeeringud end täielikult õigustanud: tellimusi on nii palju, et töösse on kavas panna juba kolmas trükimasina vahetus ja järeltöötlusesse palgatakse inimesi juurde.  “Et ettevõte saaks sammu edasi teha ja kasvada, peab investeerima,” märkis ta.

Ratnik-Soosaare sõnul on selle aasta investeeringud juba tehtud ja juba planeeritakse järgmise ja ülejärgmise aasta arendusi. “Olen lugenud, et investeeringuid tehakse viimasel ajal vähem, kuid see on valdkonniti erinev. Ettevõtted, kellega kokku puutun, on kõik investeerinud,” märkis ta. Näiteks vahetas Ratnik-Soosaare sõnul nende partnerist trükifirma K-Print mullu välja kogu masinapargi. “Eesti mõistes oli see ikka väga suur investeering,” ütles ta.

Arendustega käibe kasvu poole. Metallitööstusettevõtte Fleibel Group OÜ  juhatuse esimehe Toomas Simoni sõnul mullu nende käive ei kasvanud, kuid tehtud investeeringud aitavad sel aastal kindlasti edukamad olla. Ettevõte kasvas palju vahemikus 2012–2013, suurenesid nii tootmismaht kui ka kollektiiv. “Pidime tegema struktuuris ümberkorraldusi, mistõttu ei suutnud me ka käivet kasvatada,” selgitas Simon. Sel aastal loodetakse struktuurimuudatused toimima saada ja käivet 15 protsenti kasvatada. Seda aitab Simoni sõnul teha möödunud aastal uude tootmispinki investeerimine, mistõttu ei pea nad enam osa tööd teistelt tellima. “Uus masin annab meile võimaluse mängida oma tellimustega. Saame kiiremini kliendi soovidele reageerida,” selgitas Simon.

Et mullu statistikaameti järgi Eesti ettevõtete investeeringute kasv peatus, on Simoni sõnul suuresti seotud Skandinaavia käekäiguga. “Masinatööstus on Põhjamaadega tihedalt seotud. Sealse majanduskriisi tõttu vähenesid paljude ettevõtete tellimused,” rääkis Simon. Tema sõnul teeb Fleibel Group masinainvesteeringuid kooskõlas klientide tellimustega. “Ei ole mõtet osta kallist masinat lihtsalt tühja koha peale seisma,” selgitas ta.

Ka metallitööstusettevõte Valdek investeeris möödunud aastal struktuurimuudatustesse, täpsemalt juhtimisprogrammi ja -tarkvaraarendusse. Masinatesse ja seadmetesse kavatsetakse investeerida sel aastal, plaanis on hoonelaiendus ja tootmispingi ostmine.

Juhtimist tuli parandada. Ettevõtte juhi Mihkel Valdeki ütlust mööda tuli juhtimisse investeerida selleks, et paremini ära kasutada olemasolevaid ressursse. “Teadsime, et kõik meie kitsaskohad on seotud juhtimisega. Seda tuli parandada,” märkis Valdek. “Struktureerimise käigus parandasime ettevõtte tööviljakust ja tootmist rohkem, kui seda oleks teinud mõne uue masina soetamine.”

Valdeki sõnul ei soovi paljud ettevõtted investeerida ebakindluse pärast. “Mõni ei ole viimasel ajal investeerinud ja nüüd kardab, kas see enam ära tasubki,” selgitas ta.

Valdek lisas, et mõju avaldavad ka tööjõu kallinemine ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. “Koolitatud, spetsiifiliste oskustööliste saamisega on raskusi. Viimasel ajal on paljud meile tulnud töötajad noored mehed, kes on teisel pool piiri kogemusi hankimas käinud,” ütles Valdek. Näiteks on tema sõnul Soomes kogemusi omandanud tööline palju produktiivsem. “Selle koha pealt pooldan väga, et noored inimesed käiksid välismaal tiiru ära. Nii saavad nad teada, kuidas tööd teha tuleb,” märkis ta.

 

Investeeringute kasv peatus

Ettevõtlussektori kogukasum oli mullu esialgsetel andmetel 3,1 miljardit eurot ehk 5% suurem kui aasta varem. Kasum kasvas neljandat aastat järjest, samas peatus investeeringute tegemine.Investeeringuid tehti 2,6 miljardit eurot, mis oli sama palju kui aasta varem. Sarnaselt üle-eelmise aastaga investeeriti põhiliselt masinatesse ja seadmetesse, hoonete ja rajatiste ehitamisse ning rekonstrueerimisse. Poole ettevõtete kogu­investeeringutest tegid energeetika-, töötleva tööstuse ning veondus- ja laondus­ettevõtted.Kaupu ja teenuseid müüsid ettevõtted lõppenud aasta IV kvartalis 12,8 miljardi euro eest, mis oli 5% rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeringuid tehti kvartalis 790 miljonit eurot, mis oli kümnendik vähem kui üle-eelmise aasta IV kvartalis.