Sanktsioonid läksid käiku

“Ulatuslikest tagajärgedest”, millega Euroopa Liidu rahandusministrid Venemaad oma 6. märtsi avalduses ähvardasid, on esialgu siiski vara rääkida.

Esimene raund sanktsioone on sihitud Venemaa ja Ukraina mõjukate ametiisikute ja nende toetajate pihta, kelle suhtes kehtestatakse reisikeeld ja kelle välismaal olevad varad külmutatakse.

“Tänane samm saadab tugeva signaali Venemaa valitsusele, et Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rikkuval tegevusel, sealhulgas illegaalse referendumi toetamisel Krimmi eraldamiseks, on tagajärjed,” teatas Valge Maja eile tehtud avalduses, tehes avalikuks 11 isiku nimed.

Gazpromi juhist läks karikas mööda. Nende seas on Venemaa presidendi Vladimir Putini üks abi ja üks nõunik, Vladislav Surkov ja  Sergei Glazjev, kuid pole näiteks kõrgemaid julgeolekuametnikke ega mõjukate riigifirmade juhte, nagu Gazpromi Aleksei Millerit või Rosnefti Igor Setšinit, keda samuti on võimalike sanktsioonidega seoses nimetatud.

USA nimekirjas on kokku seitse Venemaa valitsusametnikku, Surkovile ja Glazjevile lisaks duumasaadik ja SRÜ, Euraasia ja kaasmaalaste komisjoni juht Leonid Slutski, Föderatsiooninõukogu liige Andrei Klišas, kes valmistas ette eelnõu vastukäiguna sanktsioonide eest välismaalaste varade riigistamiseks, Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko, asepeaminister Dmit­ri Rogožin ja riigiduuma liige Jelena Mizulina.

Lisaks neli ukrainlast – Krimmis võimupöördega peaministriks saanud Sergei Aksjonov, Krimmi parlamendi spiiker Vladimir Konstantinov, Ukraina ametist tagandatud president Viktor Janukovõtš ning teda materiaalselt ja muul moel toetanud Viktor Mevedtšuk.

Euroopa Liidu nimekirjas, mis osaliselt USA nimekirjaga kattub, on kokku 21 isikut.

Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri sõnul tahab Euroopa Liit saata Venemaale sanktsioonidega selge sõnumi, teisalt aga jätta võimalused lahti, et veel siiski kõneluste kaudu kriisile lahendust otsida.

Surve lisandub vaikselt. “Lääneriikide valitsused suudaksid Venemaa pankrotti ajada ning ulatuslikud sanktsioonid mõjutaksid Venemaa majandust rängalt,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Brüsseli Euroopa rahvusvahelise poliitika ja majandusuuringute keskuse juht Fredrik Erixon. “Aga ma ei arva, et lääs isegi ligilähedaselt sellistes terminites mõtleb. Sanktsioonidel võivad olla prognoosimatud poliitilised tagajärjed.”

Oluliselt rängemaid sanktsioone kartnud ­finantsturgudel vallandus eile kergendusralli.

Siiski jättis Euroopa Liit lahti võimaluse, et neljapäeval Brüsselisse kogunevad ELi valitsusjuhid musta nimekirja täiendavad või sanktsioone lisavad. Ka USA president Barack Obama hoiatas uute sanktsioonide eest. Samas rõhutas ta pühapäeval Vladimir Putiniga peetud telefonivestluses, et veel on võimalus kriisi diplomaatilisel teel lahendada.

Muude võimalike sanktsioonide hulgas arutasid ELi välisministrid eile Venemaa juurdepääsu piiramist Euroopa finantssüsteemile, Euroopa investeeringute vähendamist Venemaa ettevõtetesse, Gazpromi trahvimist vaba konkurentsi rikkumise eest jne. Järgmised sammud võivad kätkeda relva- ja nii tsiviil- kui sõjaliseks otstarbeks kasutada sobiva tehnoloogia müügi embargot, ütles Bloombergile Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni juht Elmar Broek.

NATO on punane joon. Venemaa pakkus eile välja oma nägemuse, kuidas kriis võiks laheneda. Ettepanek oli luua rahvusvaheline töögrupp, kus oleksid esindatud kõik Ukraina poliitilised jõud, mis hakkaksid välja töötama uut konstitutsiooni föderaalsele riigile, mis jääks sõjaliselt neutraalseks ning kus vene keelel oleks teise riigikeele staatus. Samuti tuleks tunnistada Krimmi elanike õigust ise referendumil oma saatuse üle otsustada. Punane joon Venemaa jaoks näib olevat Ukraina liikmelisus NATOs.

Rootsi välisminister Carl Bildt säutsus Twitteris, et need Venemaa ettepanekud meenutavad läinud sajandi 40ndate kõnelusi Poola saatuse üle.

Saksa firmade jaoks Venemaal uus reaalsus

Saksamaa kantsler Angela Merkel on võtnud Venemaa presidendi Vladimir Putini poliitika suhtes oluliselt jäigema hoiaku, kui on olnud tavaks teise maailmasõja järgsel perioodil kahe riigi suhetes, mis tähendab uut reaalsust ka ­Saksamaa ettevõtjatele.

“Saksa firmade ärihuvid on nüüd tagaplaanil, mis on üsna haruldane asi,” ütles ajalehele Wall Street Journal endine Saksamaa suursaadik USAs Wolf­gang Ischinger.

Merkelist on saanud juhtfiguur Euroopa ühispositsiooni kujundamisel vastuseks Venemaa sissetungile Ukrainasse.

“Ta käitub praegu nagu kogu Euroopa kantsler. Saksamaa ettevõtjatel tuleb sellega leppida. Muud võimalust ei ole,” märkis Ischinger.

Merkel pole rahul. Möödunud nädalal Saksamaa parlamendis esinedes kritiseeris Merkel ­Venemaa poliitikat tavatult teravalt, nimetades Krimmis toimuvat džungliseaduste järgmiseks, mis seavad ohtu kogu ­Euroopa julgeoleku.

Merkel on küll üritanud Putiniga aktiivset telefonidiplomaatiat arendada, kuid kui pakutud võimalusi kriisi lahendamiseks vastu ei võetud, liitus Merkel sanktsioonide pooldajatega. Sanktsioonid on siiski see kõige viimane abinõu, kinnitas ta läinud reedel koos Saksa äriliidritega toimunud pressikonverentsil.

Suurtest riikidest on just ­Saksamaal Venemaaga kõige tihedamad ärisidemed. Nii ka oht enim kaotada, kui Venemaa suhtes majandussanktsioonid rakenduvad ja Venemaa omalt poolt vastu annab.

Venemaal tegutseb üle 6200 Saksa firma, kahepoolne kaubavahetus küünib enam kui 100 miljardile dollarile aastas, Saksa­maa impordib Venemaalt kolmandiku oma naftast ja gaasist ning Venemaa turuga on seotud vähemalt 300 000 sakslase töökohad. Samas on Venemaa osakaal Saksamaa ekspordis vaid 3,3%. Võimaliku gaasitarnete katkestuse puhuks on analüütikute sõnul Saksamaal praegu piisavad reservid ja alternatiivsed tarnekanalid. Elektritootmises on gaasi osa Saksamaal 11%.

Mitu Saksa firmat, mis on harjunud nägema, kuidas Saksa poliitikud ja ettevõtted on Venemaaga suhete parandamiseks aastakümneid ühiselt pingutanud, on Merkeli suhtes kriitilised.

“Võimalik, et ta ei adu, mis kaalul on,” tsiteeris ajaleht Wall Street Journal Venemaal suurte ärihuvidega ettevõtte OBO ­Bettermann GmbH juhti Ulrich Bettermanni. “Energeetikas ja tööstuses on (kahe riigi) sidemed väga tugevad.”

Firmal on Lipetskis valmimas 50 miljonit dollarit maksma läinud tehas. Bettermanni arvates ei mõista Merkel, millist kahju majandussanktsioonid Venemaa vastu kaasa võivad tuua.

Aastakümnete töö läheb kaduma. Ka maagaasitootja Wintershall AG juht Rainer Seele on kriitiline lääne suhtes, mis kiirustab Venemaad karistama. “Meil on seljataga aastakümneid poliitilist ja majanduslikku koostööd,” ütles ta eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil. “Majandussanktsioonidest ei võida keegi.” Seele juhitaval firmal on Venemaal osalus kahes suures gaasiväljas.

Suured ärihuvid on Venemaal Daimler AG-l, Siemensil, BASFil jt.

“Sanktsioonid ei tule meie ärisuhetele kasuks,” möönis Saksamaa tööstuse katusorganisatsiooni BDI president Ulrich Grillo läinud reedel. “Kuid rahvusvahelistest lepingutest kinnipidamine on minu jaoks – on meie jaoks – tähtsamgi kui kõik muu,” vahendas teda Wall ­Street ­Journal.

Soomes Fortumil suurimad riskid

Eurodes võetuna on kõige rohkem raha Venemaal “kinni” energiakontsernil Fortum, analüüsis Kauppalehti eile firmasid, mis Venemaa-vastastest sanktsioonidest ja Venemaa võimalikust vastulöögist enim kannataksid.

Fortum on Venemaale investeerinud 3,8 miljardiot eurot. Firma käibest tuleb Venemaalt 1,1 miljardit eurot. Kui Moskva peaks Fortumi varad Venemaal riigistama, kaotaks firma kolmandiku omakapitalist, kirjutas ärileht.

Üldiselt loodavad Soome firmad, et Ukraina kriis laheneb ilma kaubandusboikottide ja majandussanktsioonideta. Venemaa turule on raske kiiresti asendust leida.

 

21 sanktsioneeritut

KrimmisSergei Aksjonov, uus pea­ministerVladimir Konstantinov, parlamendi spiikerRustam Temirgaliev, ministrite nõukogu liigeDenis Berezovski, Ukraina laevastiku komandör, kes läks üle Krimmi venemeelsete leeriAleksei Tšalõi, Sevastoopoli uus linnapeaPjotr Zima, julgeoleku uus juhtJuri Žerbtsov, parlamendi spiikri nõunik, üks referendumi peakorraldajaidSergei Tsekov, parlamendi asespiiker

föderatsiooninõukoguViktor Ozerov, julgeoleku ja kaitsekomisjoni juhtVladimir Džabarov, rahvusvaheliste suhete komisjoni aseesimeesAndrei Klišas, põhiseadus­komisjoni juhtNikolai Rõžkov, regionaal­poliitika komisjoni liigeJevgeni Bušmin, asespiikerAleksandr Totoonov, kultuurikomisjoni liigeOleg Pantelejev, parlamendiküsimuste komisjoni esimene aseesimees

riigiduumaSergei Mironov, riigiduuma liige, partei Õiglane Venemaa fraktsiooni juhtSergei Železnjak, asespiikerLeonid Slutski, SRÜ riikide ­komisjoni juht

sõjavägiAleksandr Vitko, Musta mere laevastiku komandörAnatoli Sidorov, Lääne sõjaväeringkonna komandörAleksandr Galkin, Lõuna sõjaväeringkonna komandör

Soome firmad löögi all

rahaliselt Venemaalt suurimat käivet saavad Soome ettevõtted, Vene turu osakaal käibes protsentidesFortum 18Oriola-KD 37,7Nokian Renkaat 32,9Kesko 5YIT 25,3Valio 18,6Stockmann 17,0Tikkurila 31,3Aspo 32,1Atria 8,5SRV 15,1